/nginx/o/2010/03/10/329495t1h002a.jpg)
Mulluse rahvaloenduse tulemustest selgub, et Eestis ei ole keskmine laste arv naise kohta eelmise loendusega võrreldes märgatavalt vähenenud, küll aga lükatakse üha edasi esimese lapse saamist.
Naised lükkavad laste saamist üha hilisemasse ikka
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
24. aprill 2013, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti analüütik Anu Tõnurist ütles pressikonverentsil, et rahvaloenduse tulemuste kohaselt on Eestis naise kohta keskmiselt 1,5 last. Eelmisel, 2000. aastal toimunud loendusel oli vastav näitaja 1,55 ning seega ei saa tema sõnul öelda, et naise kohta oleks keskmine laste arv drastiliselt vähenenud.
Tema sõnul on kuni 29. eluaastani ülekaalus naised, kel lapsi pole, kuid vanuse kasvades muutub nende osakaal üha väiksemaks. «Kui vaadata neid vanuserühmi, kes on fertiilsest east väljas, siis seal on 7–9 protsenti olenevalt vanuserühmast naisi, kes on otsustanud elu jooksul üldse mitte lapsi saada,» rääkis Tõnurist.
Vanuses 29–31 aastat on naistel enamasti üks ning 31-aastaste ja vanemate hulgas on ülekaalus juba kaks last saanud naised. Märksa väiksema osa moodustavad need naised, kel on lapsi kolm või enam, ja pigem on nad Tõnuristi sõnul praegu 40. või 50. aastates. Neli last on rahvaloenduse andmete kohaselt 1,7–1,8 protsendil ja viis last 0,8 protsendil vähemalt 15-aastastest elanikest.
Tema sõnul kinnitavad rahvaloenduse andmed, et esimese lapse sünnitamise aeg on nihkunud hilisemasse ikka. «Kui 25–29-aastaste naiste seas on ligi 38 protsenti, kes sünnitasid esimese lapse enne 25. eluaastat, siis näiteks 45–49-aastaste seas on see osakaal umbes 63 protsenti. Vanemate põlvkondade naised alustasid sünnitamisega varem, kui seda tehakse praegu,» ütles ta.
Laste arv naise kohta on teistest madalam Harjumaal, eeskätt Tallinnas ning Rae ja Viimsi vallas. «Põhjus on eelkõige see, et sellesse piirkonda on koondunud nooremad naised, sama on Tartumaaga. Kui naiste keskmine vanus on madalam, siis on ka sünnitatud laste arv väiksem,» rääkis Tõnurist ja lisas, et Ida-Virumaal on põhjus aga eelkõige selles, et mitte-eestlastel on juba ajalooliselt olnud lapsi eestlastest vähem.
Rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit ütles, et suuremas osas Eesti maakondades on sünnitamiskäitumine siiski täiesti normaalsel tasemel. «Tõsi, järjest lükatakse sünnitamist edasi, kuid see on kogu Euroopas valdav suundumus. Neile inimestele, kes Eestis elavad, ei ole põhjust midagi ette heita,» kinnitas ta.