Eestil pole ettepanekuid piiri muutmiseks Venemaaga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Piiritähis.

FOTO: Henn Soodla

Viimaste Eesti-Vene konsultatsioonide käigus piirileppe üle pole piirijoones tehtud mingeid muutusi võrreldes varem kokkulepituga, mille riigikogu kinnitas juba 2005. aastal.

Välisminister Urmas Paet kinnitas riigikogu liikme Juku-Kalle Raidi kirjalikule küsimusele saadetud vastuses piirikõneluste kohta, et Eesti ei ole praeguste konsultatsioonide käigus teinud ega ka plaani teha muutusi piirijoone kulgemises võrreldes 2005. aastal sõlmitud ja riigikogus ratifitseeritud piirilepingutega.

Moskvas 18. mail 2005 allkirjastatud Eesti-Vene riigipiiri leping ja merealade piiritlemise leping sätestasid piirijoone kulgemise üksikasjalikult. Lepingud koos kaartidega on avaldatud ka Riigi Teatajas. Venemaa lepet ei ratifitseerinud.

Eesti ja Venemaa pidid vahetama omavahel teatud hulga maatükke Põlvamaa ja Võrumaa äärel. Kuna lepe ei jõustunud, pole kokkulepitud vahetusi toimunud. Vahetustega oleks lahendatud ka nn Saatse saapa probleem, kus Eesti kohalik tee hetkel läbib Vene territooriumi.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna piiriturvalisuse büroo vanemspetsialist Tõnu Raidi selgitusel on täna valvatav joon täpselt seesama nagu nõukogude aja lõpul.

«Praegu valvatav Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kontrolljoon ei erine 20. augusti 1991. aasta seisuga Eesti NSV ja Vene FNSV vahelisest administratiivpiirist,» kinnitas Raid.

Riigikogu liige Juku-Kalle Raid (Tõnu Raidi poeg – toim), väitis oma 24. aprillil esitatud küsimuses välisministrile, et «paraku on Eesti loovutanud Venemaa kasuks osa Narva veehoidlast ja peaaegu 1000 kilomeetrit mereala Narva lahes». «Millal ja ja kus on Eestis vastu võetud poliitiline otsus selliste territoriaalsete loovutuste tegemiseks?» päris IRLi fraktsiooni kuuluv riigikogu liige.

Postimehele selgitas riigikogulane, et tema hinnangul tahetakse Eesti Vabariigi-Vene Föderatsiooni piir «tõmmata suvalise joone järgi, st faarvaatrit (laevasõiduteed – toim.) arvestamata.»

Välisminister Paet vastas, et kokkulepitud piir kulgebki mööda Narva jõe ja Narva veehoidla faarvaatrit. Täpse faarvaatri asukoha määrab Eesti-Vene ühine piirikomisjon, mis asub tööle pärast piirilepingute jõustumist.

Paet lisas, et pole ka võimalik väita, justkui oleks Eesti loovutanud 1000 ruutkilomeetrit mereala, kuna enne 2005. aastat pole Eesti ja Venemaa vahel kunagi merealade piiri kokku lepitud.

Tagasi üles