Pineva päeva lõpuks peaministrilt ametliku kutse läbirääkimiste laua taha kogunemiseks saanud Rahvaliit tunnistab sama, mille veenmises valitsusest välja heidetud sotsid põrusid – praegusest olukorrast ei pääse vaid kärbetega ning tuleb tõsta makse.
Rahvaliit paneb Ansipi silmitsi maksutõusuga
Sel nädalal peetud konsultatsioonidel luges Rahvaliit Reformierakonnale ning Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) ette terve rea nõudmisi, millega võimalikud uued partnerid pidid nõustuma, et üldse läbirääkimisteni jõuda.
Nimelt ei ole Rahvaliit kindlasti nõus tulumaksuvaba miinimumi vähendamisega, samuti kohalike omavalitsuste praeguse raske seisu alahindamisega. «Me ei ole nõus, et kannataksid madalapalgalised ja kindlasti seisame selle eest, et turgutust saaksid peagi maksejõuetusse jõudvad vallad,» ütles Rahvaliidu üks läbirääkija Tarmo Mänd.
Seepärast soovivad nad, et omavalitsuste eelarvete tasandusfondi turgutataks 100 miljoni krooniga. Rahvaliit ei ole nõus põllumajandustoetuste ja transpordidotatsioonide vähendamisega. Viimaste osas on paremerakonnad rääkinud 20-protsendilisest kärpest.
Esimene hoiatus
Reformierakond on ka varem välja pakkunud, et vabaks tuleks lasta kütuseaktsiisist laekuvast summast 75 protsenti, mis on seni mõeldud teehoiule. Rahvaliit oli teehoiuraha mujale suunamisele kindlalt vastu.
Need on peamised eeltingimused, millega Männi sõnul IRL ja Reformierakond ka nõustusid. Eile õhtupoolikul jõudis Rahvaliidu büroosse ka peaminister Andrus Ansipi ja IRLi juhi Mart Laari allkirjastatud ametlik kutse läbirääkimistele. Esmaspäeval koguneb Rahvaliidu volikogu, kes annab läbirääkimiste alustamiseks oma jah-sõna.
Ansipi sõnul on vale, et Rahvaliit on alati nõus valitsusse tulema ning et IRL ja Reformierakond on alati ja igal tingimusel valmis Rahvaliidu valitsusse võtma. «Rahvaliit on suur erakond ning neil on väga selgepiirilised huvid, mida erakond kaitseb. Aga kriisi ajal võib huvide kaitsmine küllalt kalliks maksma minna,» andis Ansip võimalikule partnerile esimese hoiatuse.
Eile Ärma talus kolme sotsist ministri ametist vabastamise paberile alla kirjutanud president Toomas Hendrik Ilves peab igati poliitiliselt kultuurseks, et uue võimuliidu tekke korral astub Ansip tagasi ning saab seejärel uue volituse valitsuse moodustamiseks.
Volituse eelduseks on kindel uus liit ja viimistletud koalitsioonilepe. Ansip on valmis küsima uuele valitsusele mandaati, kuid tema hinnangul ei ole selleks ainus võimalus tagasiastumine. «Kuidas ma seda teen, kas see toimub usaldushääletuse või mingis teises vormis, see on iseküsimus ja sõltub konkreetsest olukorrast,» ütles Ansip postimees.ee-le.
Härrasmehelikkust ja kultuursust ei jagunud lahku läinud endistel liitlastel aga sugugi terveks eilseks päevaks. Vastastikku loobiti inetuid süüdistusi ja klaariti avalikult vanu arveid. Otsa tegi lahti valitsuse pressikonverentsil Ansip, kes hakkas endist rahandusministrit Ivari Padarit süüdistama valimiskampaania tegemises ning vassimises, justkui oleks sotsid kabinetis tulihingeliselt pensionide vähendamise vastu võidelnud.
«Pensionidest oli meil juttu. Jälle kord saadeti pressiteade: sotsid võitlesid jõuliselt ja pensione ei alandatud. Küsin: kellega võideldi? Kes olid need, kes tahtsid pensione alandada?» ründas Ansip ja teatas, et keegi ei käskinud rahandusministeeriumil pensionide kohta arvutusi teha. Padar vaidles vastu, et tema viis kabinetti arvutused, mida valitsus oli küsinud.
Tuline sõnasõda
Sõnasõjale Ansipi ja Padari vahel tuli jätk Vikerraadio saates «Reporteritund». Reformierakonna peasekretär Kristen Michal süüdistas Padarit näiteks riigikogus ekskursioonide tegemises ja leidis, et see on märk, et minister Padar ei võta oma tööd tõsiselt.
Sots Hannes Rumm kaitses Padarit: «Millisena olete te Ivari Padarit viimase aasta jooksul näinud teleekraanilt või fotodelt? Te olete teda näinud loppis, higisena, stressis, te olete näinud, et see on aus, siiras Eesti mees, võib-olla kõige vahetum minister kogu selles kabinetis, ta on kohusetundlik...»
Michal katkestas: «Kui keegi pead ei pese, ei tähenda, et ta sellepärast kõvasti tööd teeb. Ja ma ei mõtle Padarit siin. See oli lihtsalt kujundlik näide, performance, kui soovid.»
Sotside riigikogu liige Hannes Rumm esitas eile peaminister Andrus Ansipile riigikokku töötukassa teemal arupärimise.
Rummi küsimus kõlas: «24. novembril 2005. aastal langetas teie juhitud valitsus töötuskindlustuse maksemäärasid 40% võrra. Otsust valitsuse pressikonverentsil kommenteerides ütlesite, et töötukassasse on korjatud kokku ebamõistlikult palju raha: «Praeguseks on kogunenud jääk 1,86 miljardit, aasta lõpuks 2 miljardit, mõne aja pärast 3 miljardit ja tuleb tunnistada, riigil ei ole selle rahaga midagi peale hakata, sest see raha on seotud väga kindla kasutusotstarbega ja on täiesti ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama. /---/ Riik peab loobuma nende vahendite kokkukogumisest, mida riigil kindlasti ei lähe vaja sellel otstarbel, milleks ta on väitnud.»
Sellest tulenevalt küsin – kas tunnete vastutust töötukassa reservide ebapiisavuse eest?» (PM)