Siseministeerium: piiril toimuv tegevus on praegu igati läbipaistev

Pagulaskeskus Jaamakülas.

FOTO: Argo Soolep/Õhtuleht

Siseministeeriumi ei pea piiri sõltumatut vaatlemist vajalikuks ning leiab, et piiril toimuv tegevus on praegu igati läbipaistev ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õiguse sätetega.

Ministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ly Pärn ütles Postimehele, et siseministeerium on kaalunud ÜRO pagulaste ülemkomissari ameti poolset ettepanekut sõlmida piiri järelevalve memorandum, eesmärgiga teostada ühist piiri järelevalvet, kuid ei pea seda käesoleval ajal vajalikuks.

«Meie hinnangul on piiril toimuv tegevus praegu igati läbipaistev ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õiguse sätetega.»

Varjupaigataolemise võimalus on kõigil välismaalastel, kes avaldavad selleks tahet ning varjupaigataotlused vaadatakse politsei- ja piirivalveameti poolt läbi ja otsused tehakse individuaalselt, objektiivselt ja erapooletult, lisas ta. «Oluline on rõhutada, et põhjendatud kaitsevajadus rahuldamata ei jää.»

Pärn märkis, et Euroopa pagulasfondi vahenditest on varasematel aastatel regulaarselt korraldatud politsei- ja piirivalveameti ametnikele koolitusi, kellel on esimene kokkupuude rahvusvahelist kaitset taotleva isikuga, mille raames on täiendatud ametnike teadmisi ja praktilisi menetlusoskusi varjupaiga taotluse nõuetele vastavuse tuvastamiseks ja menetlemiseks.

Tuginedes politsei- ja piirivalveameti statistikale esitati 2012. aastal Eestile 77 esmast varjupaigataotlust. 26 varjupaigataotlust esitati piiril, kus kaheksal juhul ilmnes välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses varjupaigataotluse tagasilükkamise alus ning amet tegi varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse teavitades isikuid ühtlasi riiki lubamisest keeldumise põhjustest.

Ülejäänud 18 varjupaigataotlust suunati sisuliseks menetlemiseks ameti, kodakondsus- ja migratsiooniosakonna, staatuse määratlemise büroo, rahvusvahelise kaitse talitusse.

«Suurem osa taotlejatest saabub Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades. Tulenevalt Eesti geograafilisest asendist on Eesti sattunud soositud transiitriikide hulka, kus võib taotleda varjupaika, et hiljem positiivse otsuse korral edasi liikuda eelkõige Põhjamaadesse,» ütles Pärn.

Lisades, et käesoleval ajal ei saa me rääkida ka konkreetsetest kogukondadest tõmbefaktoritena samuti on ka keelekeskkond teine.

Eestis varjupaigataotlejate ja pagulaste abistamisega tegelevad organisatsioonid leiavad, et Eesti vajab sõltumatut piirimonitooringut.

Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskus leiavad, et varjupaigataotlejate vähene arv võrreldes sarnases olukorras naaberriikidega võib olla põhjustatud sellest, et politsei- ja piirivalveameti ametnikud ei anna inimestele võimalust piiril varjupaika taotleda.

Viimastel aastatel on mitmed varjupaiga soovijad Eesti Inimõiguste Keskust teavitanud sellest, et nende palvet varjupaika saada ei ole piiripunktis kuulda võetud ega vastavat menetlust alustatud.

Naaberriigid Läti ja Leedu on vabaühenduste osalusel sõltumatu piirimonitooringu sisse viinud vastavalt 2011. ja 2010. aastal, mil erapooletu organisatsioonina sai ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) loa nende piiride monitoorimiseks. 

Tagasi üles