Statistikaamet avaldas täna 2012. aasta rahvastikuandmed, millest selgub, et kuigi kogu Eesti rahvastiku iive oli mullu negatiivne, sündis eestlasi rohkem kui suri.
Eesti kogurahvastiku iive oli mullu negatiivne, eestlaste oma positiivne
2012. aastal registreeriti Eestis 14 056 elussündi ning 15 450 surma, loomulik iive oli seega -1394. Eesti rahvusest inimesi sündis samas 10 176 ja suri 10 058, mis tähendab, et eestlaste iive oli 118 inimesega plussis.
Aasta varem, 2011. aastal, oli eesti rahvuse loomulik iive 878, kui sündis 10 809 ja suri 9931 eestlast. Kokku registreeriti 2011. aastal Eestis sünde 14 679 ja surmasid 15 244. Loomulik iive oli seega -565.
Eestlaste iive on olnud positiivne alates aastast 2008, mil registreeriti 11 578 sündi ja 10 983 surma ehk rahvuse loomulik iive oli 595 inimesega plussis. 2009. aastal oli eestlaste loomulik iive 916, 2010. aastal 1704, 2011. aastal 878 ja 2012. aastal 118.
Positiivne iive vaid Harju- ja Tartumaal
Maakondade lõikes olid mullu positiivse loomuliku iibega vaid Harjumaa (loomulik iive 1126) ja Tartumaa (307). Kõige rohkem vähenes rahvastik Ida-Virumaal, kus loomulik iive oli -1097. Aasta varem ehk 2011. aastal oli statistika sarnane – ainsana oli loomulik iive positiivne Harju- ja Tartumaal (vastavalt 1410 ja 362) ja suurim rahvastiku vähenemine toimus Ida-Virumaal (-992).
Statistikaameti andmetest selgub veel, et mullu registreeriti Eestis 5888 abielu ja lahutusi oli 3142 (aasta varem registreeriti abielusid 5499 ja lahutusi 3099).
Esmaabiellujate keskmine vanus oli mullu meestel 31 ja naistel 28,6 aastat (2011. aastal vastavalt 30,8 ja 28,2 aastat).
Eesti sünnitajate keskmine vanus oli mullu 29,55 aastat, esmasünnitajate puhul 26,53. 2011. aastal oli emade keskmine vanus oli 29,54 aastat ja esimese sünnituse ajal 26,39 aastat.
Vastsündinute vanematest olid mullu abielus 41,6 protsenti (üle-eelmisel aastal 40,33 protsenti).