Rahvaliidule jõudis olukorra raskus pärale

Kui paremerakonnad on lootnud, et Rahvaliidu endine juht Villu Reiljan eemaldub võimukõnelustest, siis eilsel volikogul oli ta taas oma erakonnale läbirääkimisteks suuniseid andmas.

FOTO: Priit Simson

Võimule saamiseks eile olulise sammu edasi astunud Rahvaliidu juhtfiguurid peavad tänavust seisu ootamatult halvaks, kuid rohkem muretsevad nad tuleva aasta eelarve pärast, kus miinuseks võib kujuneda üüratu 17 miljardit krooni.




Pärast üle kahe tunni kestnud volikogu erakorralist kogunemist, kus Rahvaliit võttis üksmeelselt vastu otsuse alustada Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) koalitsiooniläbirääkimisi, tõdes Rahvaliidu aseesimees Jaanus Männik, et seis on ootamatult halb. «Oleme tutvunud kriisi sügavusega ning ükskõik, kes ka valitsuses ei oleks, seda halba olukorda ei ole võimalik ignoreerida,» tõdes Männik.



Tema sõnul tuleb otsida teid, et tänavune lisaeelarve kokku saada, aga mis veel olulisem – tulevase eelarve osas kokkulepetele jõuda. «Selle aasta lisaeelarve on raske, aga ikkagi lihtsam kokku saada kui tuleva aasta oma,» toonitas Männik. «Aga täiesti selge on see, et kärbetest üksi ei piisa ja tuleb leida võimalused majanduse elavdamiseks ja allakäigu pidurdamiseks.»



Rahvaliit jõudis järeldusele, et senist maksupoliitikat tuleb muuta. «Teisiti [maksutõusudeta – toim] ei ole lihtsalt võimalik edasi minna, aga eks läbirääkimised näitavad,» ütles Männik.


Kiiresti on aga Männiku sõnul vaja liikuma saada euroliidu tugifondide raha, mis peaks olema võimas allakäigu pidurdaja ning oleks pidanud seda rolli kandma juba 1. jaanuarist.



Endine rahandusminister, praegu turismivaldkonnas töötav Aivar Sõerd on üks Rahvaliidu läbirääkimismeeskonna liige erakonna esimehe Karel Rüütli, aseesimehe Kajar Lemberi ja riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi kõrval.



Sõerdi sõnul on Eesti hetkeolukord selline, et eurole üleminekuks vajalike Maastrichti kriteeriumide täitmisest on endiselt mõned miljardid puudu. «Kui tänavune seis on suhteliselt tõsine, siis tuleva aasta eelarve probleemide lahendamiseni pole veel sisuliselt mindudki,» tundis Sõerd muret. «See on palju suurem probleem kui tänavune eelarve, sest hetketeadmiste põhjal on riigi kulude mahu ja tulude prognoosi vahe tuleval aastal 17,5 miljardit.»



Kolm protsenti defitsiiti on aktsepteeritav ka Maastrichti inflatsioonikriteeriumi kohaselt. Kolm protsenti tähendab umbes kuut miljardit, mis tuleb katta reservist või laenudega. Õhku jääb aga ikka 11 miljardit. «Lahendust on vaja. Tuleb suurendada riigi tulubaasi või veelgi kärpida. Kõik osapooled peavad järeleandmisi tegema,» ütles Sõerd.



Ta tõdes, et praeguses olukorras ilma maksutõusuta kindlasti ei saa. Võimaluseks on käibemaksu tõstmine kahe protsendi võrra, mis annaks 800 miljonit krooni, ja ka tulumaksumäära tõstmine.



Kas Sõerd oma vana rahandusministri kohta taga ei igatse? «Olen praeguse tööga väga rahul ja ministrikohtadeni jõutakse siis, kui koalitsioonilepe on koostatud,» vastas Sõerd.



IRLi juht Mart Laar kutsus eile poliitikuid mõneks ajaks unustama kahe aasta tagused lubadused, et riigieelarve kulud ja tulud tasakaalu saada. «Unustaks kas või paariks kuuks ära, mida me kõik eelmistel valimistel kokku oleme lubanud ning milliseid uhkeid programme neil aastatel, mil jalad maast lahti kerkisid, ellu viisime,» kirjutas Laar oma blogis.



Laar nentis, et kui me ei suuda lisaks riigikogule esitatud eelarvele veel ligi kolme miljardit lähema kuu jooksul kokku tõmmata, on aasta lõpuks Eestil näpud põhjas.

Tagasi üles