Märt-Matis Lill: kärpepoliitika hiilgus ja viletsus

Märt-Matis Lill
, helilooja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märt-Matis Lill
Märt-Matis Lill Foto: Erakogu

Viimasel ajal on kärpepoliitika andnud palju kõneainet ja seda mitte kõige positiivsemas võtmes: muu hulgas on välja tulnud, et ühes teadustöös, millele paljud kärpepoliitika pooldajad oma argumentatsioonis toetusid, avastati lausa primitiivseid arvutusvigu. See oli üks näide sellest, kuidas kärpepoliitika intellektuaalsed alused on tugevalt kõikuma hakanud.

Viimase nädala jooksul on ilmunud kaks artiklit, mis on selles valguses tundunud minu jaoks väga olulised. Üks Paul Krugmanilt New York Review’s, kus ta osutab kasinus- ja kärpepoliitika nõrkadele kohtadele. Teisalt Päevalehes ilmunud intervjuu sotsioloog David Stuckleriga, kes tõi välja otsesed seosed kärpepoliitika ning enesetappude ja rahva tervise vahel.

Krugman näitab, et kärpepoliitika mõju majanduse elavdamisele on olnud katastroofiline. Selle tulemusena on teiste hulgas IMF redigeerinud oma varasemaid seisukohti ja leiab nüüd, et kärpepoliitika asemel peaks kasutama vastupidiseid, majandust turgutavaid meetmeid. Krugman toob aga veel välja asjaolu, et vaatamata kärpepoliitikaga kaasnenud majanduslikule kiratsemisele on kõige rikkam osa elanikkonnast kas pääsenud suhteliselt kergelt või siis isegi sellest kasu saanud. Kärpepoliitika on esindanud suuresti eelkõige laenuandjate huve.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles