Kust leida Euroopale uus idee?

Foto: Corbis/Scanpix

Läinud kuu lõpus korraldas Euroopa president José Manuel Barroso Brüsselis diskussiooni Euroopale uue idee leidmiseks ja palus Euroopa mõtlejate abi. Kust seda ideed võtta, kui universaalsed seadused Euroopa riikide kodanikke enam ei sütita, arutasid Eestis TLÜ EHI professorid Rein Raud, Mihhail Lotman ja Tõnu Viik, doktorant Tarmo Jüristo ja kolumnist Ahto Lobjakas. Vestlust püüdis ohjata Urve Eslas.

Euroopa Liit on mures: kirge pole enam. Nagu kultuurivolinik Androulla Vassiliou selle sõnastas, EList on saanud bürokraatia, majanduse ja huvide võrdkuju, väärtustest pole aga enam palju alles jäänud. Kust uut ideed leida? Üks võimalus on vaadata probleemi kui silmsideme puudumist ELi poliitikute-ametnike ja Euroopa mõtlejate vahel. Teine võimalus on otsida kaotsi läinud kirge ennast, Euroopa käivitavat ühisosa, Euroopa ideed. Aga milline see peaks olema?

Tõnu Viik: Nagu kõik kollektiivsed identiteedid, nii konstrueeritakse ka euroopluse idee tagantjärele. Olenevalt sellest, kust algust otsida, tuleb vaadata kas renessansiajastusse või alles 19.–20. sajandisse, kui Euroopas leiutatakse kultuurierinevuste idee. Kui juba kõik kultuurid on erinevad, siis võiks ka Euroopal mingi kultuuriline eripära olla. Kui nüüd küsida, milles Euroopa kultuuri identiteet seisneb, siis mainitakse tavaliselt kolme sammast: Kreeka ratsionaalsus, Rooma õiguskultuur ja kristlus. Nende sulam ongi see Euroopa idee, mida poliitilisel tasandil võib kutsuda liberaaldemokraatlikuks idealismiks. Kuna eurooplust on otsitud juba mitusada aastat, võib eeldada, et seda on vähemalt teatud hetkedel vaja olnud. Praegune euroopluse otsingu vajadus ei tulene mitte liberaaldemokraatliku idealismi idee nõrkusest, vaid osaliselt päralejõudmisest ja osaliselt lihtsalt sellest, et Euroopa kontinendi tähtsus globaalse tegijana järjest väheneb.