/nginx/o/2013/05/30/1791618t1ha659.jpg)
Eesti peab teavitama 18. juuniks Nord Stream AG maagaasijuhtme laienduse projekti puudutavaid riike oma osalemise soovist projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis ning avaldama arvamust KMH dokumentatsiooni osas.
Eesti otsustab Nord Streami laienduse KMH protsessis osalemise juunis
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
30. mai 2013, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kohtuvad keskkonnaministeeriumi esindajad ning Nord Stream AG ning Ramboll Finland esindajad, kohtumisel tutvustatakse projekti ning Soome ja Venemaa KMH programme ning potentsiaalsed piiriülesed mõjusid Eestile.
Nord Streami laienduse projekt hõlmab kuni kahe Läänemeres kulgeva Venemaalt Saksamaani ulatuva täiendava avamere maagaasijuhtme projekteerimist, ehitamist, kasutamist ja tulevikus kasutuselt kõrvaldamist. Kuna gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja territoriaalvett, siis need viis riiki on piiriülese KMH konventsiooni mõistes nii päritolu- kui mõjutatavad pooled.
Lisaks on mõjutatavad pooled Eesti, Läti, Leedu ja Poola, kelle vetest gaasitrass läbi minema ei hakka, kuid kellel on võimalus osaleda hindamisprotsessis ehk tutvuda KMH dokumentidega ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Praeguses etapis küsivad päritolupooled mõjutatavatelt riikidelt seisukohta, kas viimased soovivad KMH protsessis osaleda.
Nord Stream AG esindaja Tiina Salonen ütles Postimehele, et varasemate torujuhtmete paigalduse eel tehtud hinnangute kohaselt on torude paigaldamise mõjud mere põhja lokaalsed ning ajutised. Ta lisas, et uute torude paigaldamisel tehakse ka uus mõjude hinnang ning uued torud plaanitakse panna võimalikult olemasolevate torude lähedale.
Eelmisel aastal otsustas Eesti mitte lubada Nord Stream AGl Eesti vetes alusandmete kogumise uuringut. Toona leidis Eestimaa Looduse Fond, et ettevõte ei suutnud senistele keskkonnauuringutele vaatamata näidata, kui palju reostust ja ohtlikke kemikaale merepõhja setetest tegelikult Läänemerre vabaneb.
Nord Stream AG on rajanud Läänemerre kaks torujuhet, mille kaudu tarnitakse maagaasi Venemaa maagaasivõrgust Euroopa Liidu turgudele. Trass on 1224 kilomeetrit pikk ja kulgeb täies ulatuses piki Läänemere põhja, läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndeid ning Venemaa, Taani ja Saksamaa territoriaalvett ning selle maale tulekukohad asuvad Venemaal ja Saksamaal. Esimene gaasijuhe alustas tegevust 2011. aasta lõpus ja teine 2012. aastal. Gaasijuhtme kaudu on võimalik transportida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.
Kavandatavate kummagi torujuhtme ülekandevõimsus on umbes 27,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas, kogupikkus ligikaudu 1250 kilomeetrit ning prognoositud ehitamisaeg 2016-2018.