Eriüksus värbab intellekti järgi

Evelyn Kaldoja
, välistoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikide Euroopa erivägede ülem kindralmajor Michael S. Repass ja Eesti erioperatsioonide üksuse ülem kolonelleitmant Riho Ühtegi. Foto:
Ameerika Ühendriikide Euroopa erivägede ülem kindralmajor Michael S. Repass ja Eesti erioperatsioonide üksuse ülem kolonelleitmant Riho Ühtegi. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Praegune kolonelleitnant Riho Ühtegi kuulis esimest korda, et temast saab erivägede ülem, juba aastal 1993 toonaselt kaitseväe juhatajalt kindral Aleksander Einselnilt. 20 aastat ja mitu erivägede idee metamorfoosi hiljem on see mõte teoks saanud ning ka esimene Eesti eriväelaste grupp naaseb kohe-kohe esimeselt missioonilt Afganistanis.

«Eesti on üles ehitanud oma kaitseväge,» põhjendab nüüdne Eesti erioperatsioonide üksuse ülem, miks reaalselt tegutseva üksuseni nii kaua aega läks. «See ei ole lihtne ja võtab aega: peab tekkima oma ohvitserikorpus, peab tekkima oma väeliikide tunnetus, peab tekkima relvaliikide tunnetus.»

Erivägede loomise idee seisis Eesti kaitseväe arendamise pabereis juba pikka aega. «1998. aastal, kui loodi luurepataljon, oli ka eriüksus sinna sisse kirjutatud. Lihtsalt see aeg ei olnud sobiv,» meenutab Ühtegi. Just tol ajal lõi taustsüsteemi Spetsiaalsete Operatsioonide Grupi (SOG) nimeline salaüksus, mis läks oma isetegevuses niivõrd skandaalselt üle käte, et tuli lihtsalt likvideerida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles