Ash: avatud ühiskonna suurimad vastased tulevad seestpoolt

Erik Henno
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fragment Timothy Garton Ashi kodulehest.
Fragment Timothy Garton Ashi kodulehest. Foto: www.timothygartonash.com

Täna Tallinnas XIV Avatud Ühiskonna Foorumil avatud ühiskonna väljakutsetest kõneledes leidis Briti ajaloolane Timothy Garton Ash, et Euroopale kujutab suurt ohtu vähemuste võõrandumine ühiskonnast. Samas hoiatas ta ohtlike püüete eest kriminaliseerida sõnavabadust.

«Kriisiolukord loob kiusatuse otsida patuoinaid etniliste ja kultuuriliste vähemuste seast, mis omakorda toidab nende radikaliseerumist. Võõraviha nõiaringist väljumine
on Euroopale tõsine katsumus,» sõnas Oxfordi Ülikooli Euroopa õpingute professor Timothy Garton Ash.

Teisalt mõistis Garton Ash karmilt hukka Euroopa Liidu viimase aja katsed keelustada Euroopas holokausti ja genotsiidi eitamine.

«See on väga ohtlik samm vales suunas. Kui me soovime vabalt kritiseerida islamimaailma dogmasid, siis ei saa meil olla tabuteemasid Euroopas,» rõhutas ta.

Ka aruteluringis osalenud ajakirjanik Ahto Lobjakas, politoloog Iivi Anna Masso ja Läti Avaliku Poliitika Keskuse PROVIDUS juhataja Vita Anda Terauda leidsid, et ühiskonna avatuse esimeseks lakmuspaberiks on sõnavabadus.

Euroopa demokraatlikkuse võtmeküsimusena näeb Garton Ash demokraatiat liikmesriikides.

«Euroopa Liidu põhiküsimusi otsustavad liikmesmaad. Kui me ei ole rahul ELi demokraatia tasemega, siis peaksime esmalt vaatama, kui demokraatlikud ja suhtlemisaltid on meie valitsused,» ütles Garton Ash, lisades naljatades, et Euroopa Liit tervikuna ei ole tõepoolest kuigi demokraatlik. «Kui EL sooviks liituda iseendaga, öeldaks talle ei.»

Eesti ja maailma tippmõtlejaid ja arvamusliidreid kokku toov Avatud Ühiskonna Foorum toimus tänavu 14. korda. Eelmistel aastatel on arutlusteemade seas olnud muuhulgas Euroopa Liidu ja Venemaa suhted, sotsiaalne kapital, globaliseerumine ja kodanikuühiskond.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles