Eurovalimiste kampaanias tõstatatud Eesti teemade kõrvale saab reklaamispetsialist Marek Reinaasi sõnul siiski leida edukaid valimissõnumeid ka europarlamendi tegevusväljale lähemalt.
Meediaspetsid: eurovalimisi sisepoliitikast täielikult ei lahuta
2. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen veendunud, et see on võimalik,» sõnas Reinaas Postimehele. Näitena sellistest teemadest tõi ta energiaküsimused, mis on inimestele enamasti arusaadavad.
Käimasolev europarlamendi valimiskampaania on Eestis aga täitnud meediaeetri põhiliselt koduse poliitvõitluse ja majandusküsimustega, mille seos Euroopa Parlamendi otsustuspädevusega on kas kaudne või puudub üldse.
Näiteks Reformierakond üllitas laupäeval trükireklaami, milles kutsus end europarlamendi valimistel pooldama, «kui tahad, et vanemahüvitis jääks alles ja tulumaks ei tõuseks». Nii otsesed maksud kui ka sotsiaalhooldus on Euroopa Liidus liikmesriikide pädevus.
Välis- ja siseasjad pooleks
Keskerakond keskendub valimisvõitluses puhtakujuliselt valitsuskriisile ja soovile tagandada võimult peaminister Andrus Ansip. Sotsiaaldemokraadid ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) piirduvad veidi kujundlikumate sõnumitega: Ivari Padar veab reklaamis vankrit tee peale ja IRL näitab kõikuvat köietantsijat, kellele Mart Laar kindla käe ulatab.
Eile Jõhvis europarlamendi eelhääletusel osalenud president Toomas Hendrik Ilves taunis Eesti sisepoliitika kasutamist europarlamendi valimiste kampaaniateemana. «Ma meenutan, et Euroopa Parlamendis ei arutata Eesti sisepoliitilisi küsimusi ja meid kui valijaid peavad huvitama, millised on erakondade ideed Euroopa probleemides,» ütles ta.
«Eesti poliitikale omase lahmimise, lihtsustamise või siltide kleepimisega ei ole Brüsselis või Strasbourgis midagi peale hakata,» sõnas president.
Partei valimisnimekirjas olev kauane Keskerakonna kommunikatsioonijuht Evelyn Sepp ütles, et tema hinnangul on kandideerijate platvormides otse europarlamendiga seotud umbes pool teemadest. Teine pool aga koosneb sisepoliitilise aktsendiga küsimustest.
«Ainult kandidaate süüdistada oleks ebaõiglane, sest me teame päris hästi ka Eesti ajakirjanduse sisulist või mahulist suutlikkust Euroopa arengut puudutavaid teemasid valgustada,» märkis Sepp. «See on läbi aegade madal olnud.»
Keskerakonna enda kampaanialoosung «Eesti vajab vahetust» on Sepa hinnangul õnnestunud moto, mis jääb meelde ning võimaldab samas siduda nii Euroopa valikuid kui nende riigisisest rakendamist.
Võitlus uusvalijate pärast
Europarlamenti kandideeriv endine muusikatelekanali MTV Eesti tegevjuht Karoli Hindriks (IRL) leidis, et kuna Eesti majandus ja pered on raskes olukorras, siis oleks kohatu vaadata kampaanias kohalikest probleemidest mööda.
«Oleks kummaline, kui me keskenduksime ainult tööle ja positsioonidele Euroopas,» nentis ta. «Eks lõppkokkuvõttes on töö Euroopas seotud tööga Eestis.»
Europarlamendiga seotud võimalikest kampaaniateemadest mainis hiljutine telekanali juht Hindriks, et üks Eesti europarlamendi saadikute järgmisi suuri ülesandeid on teha tõsist taustatööd, et Eesti üleminekul eurole ei oleks takistusi.
Sepp samas leidis, et mitmed Eesti riigisisesed poliitikad on väga kaugel Euroopa ühisväärtustest. «Soolise võrdõiguslikkuse küsimused on Eesti paremkoalitsioonile tänaseni peamiselt vaid nn tülikas euronõue või halvemal juhul midagi, mis puudutab unisekstualette,» märkis ta.
Reinaas aga peab käesolevas valimiskampaanias erakondade veaks seda, et nad püüavad küll lisahääli, aga ei tegele n-ö stammkundega, kes on aastaid ühe või teise partei valija olnud.
«Mitme erakonna valijad on ilmselt üllatunud, et mis sõnumeid nood praegu produtseerivad,» sõnas reklaamispetsialist. «Käib kirglik tõmblemine uute valijate pärast.»
Ka Reinaas leiab, et eurovalimisi ja sisepoliitikat päriselt lahutada ei saa. «Kui me kujutame ette näiteks võimalust, et Reformierakond ei saa ühtki kohta, siis kus on neil see mandaat, millega Ansip on valitsuse juht?» küsis ta.