Vastu võetud seadus muudab kutseõppe orienteeritumaks
14. juuni 2013, 11:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna riigikogus vastu võetud uus kutseõppeasutuse seadus muudab õppetöö elulähedasemaks ja õppekavade süsteemi paremini haakuvaks töömaailma nõuetega.
Soodustatakse heade praktiliste oskustega spetsialistide tööle võtmist otse ettevõtlusest. Lisaks muudetakse kutseõpe mitmes punktis paindlikumaks – õppurile luuakse võimalus lõpetada kutsekool ka õppekava osalise täitmise korral osakvalifikatsiooni tõendava tunnistusega, teatas haridusministeerium.
Seadusega parandatakse koolide võimekust reageerida kiiresti muutuvas majanduses tööandjate ja õppijate vajadustele. Edaspidi ei pea kõik õppekavad tuginema üksnes riiklikele õppekavadele, mis suurendab koolide suutlikkust koostada operatiivselt uusi õppekavu.
Kutseõpe hakkab toimuma eri kutsetasemetel, mis võimaldab rakendada mitmesuguse raskusastmega õppekavu. Seega peaksid tulevikus leidma õppimisvõimaluse erinevate võimete ja annetega inimesed. Õppekavade pikkus ja omandatava kvalifikatsiooni maht ning keerukus saavad oluliselt rohkem varieeruda.
Soov on muuta kutseõpe eesmärgile orienteeritumaks ja efektiivsemaks, arvestades erinevate ning ja muutuva majanduse vajadustega.
Koostöös ettevõtjatega saab kool kujundada just neile sobiva õppekava, et valmistada ette vajalike oskuste-teadmistega töötajaid. Tekib võimalus ka jätkuõppeks, et anda juba kogenud töötajatele lisaoskusi näiteks oma väikeettevõtte loomiseks või tõusmaks meistritasemele.
Paindlikkuse tõstmiseks võimaldatakse edaspidi ilma põhihariduseta vähemalt 22-aastastel inimestel asuda omandama ka kutsekeskharidust, kui tal on selleks olemas valmisolek ning vajalikud teadmised-oskused. Tähtsustatakse keskastme spetsialistide ja juhtide, samuti tehnikute ja tehnoloogide koolitust – need on ametimehed, kelle järele tööturg tunneb teravat vajadust.
Atesteerimine asendatakse enesehindamisega
Eelnõuga kaotatakse õpetajate atesteerimine ning asendatakse see enesehindamisega, millele kooli juhtkond annab tagasisidet. Õpetaja töötasustamise aluseks saab ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes kontakttunnid – uuendusega astutakse ühte sammu üldhariduses toimuvate muudatustega.
Tööandjate ja kutseliitude abiga viiakse kutsekoolides läbi põhjalik kvaliteedihindamine – akrediteerimine. See hakkab asendama praegust suhteliselt formaalset koolituslubade süsteemi, mis hõlmab vaid era- ja munitsipaalkutsekoole. Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse anda oma lõpetajatele kutse, mis on kompetentse erialaorganisatsiooni poolt tõendatud erialane kompetentsustõend, sisuliselt oskuste kvaliteedisertifikaat. Praegu on kutseeksamite sooritamine ja kutse saamine õppetööst ning kutsekooli lõpueksamitest suhteliselt eraldatud protsess. Selle uuendusega juurutaksime süsteemi, mis toimib kõigis arenenud riikides.