Nädala plaat: tulge sabbathile

Black Sabbath Foto: promo

Black Sabbath

13

(Universal)

Hinne 5

13» lõpeb nii, nagu algas debüütalbum «Black Sab­bath» – äikesemürina, vihmahäälte ja kirikukelladega. Ring on täis saanud, 43 aastat hiljem ollakse tagasi alguses. Uue plaadi kandvaks ideeks kujuneb naasmine Black Sabbathi 70ndate esteetika juurde. Ehkki Bill Ward jäi lõpuks ikka kõrvale (teda asendab Rage Against The Machine’i trummar Brad Wilk), on tegemist igati õnnestunud comeback’iga.

Black Sabbath kuulub gigantide hulka, kes mõjutanud raskemuusika arengut rohkem kui keegi teine, nende paika pandud piirikivide nihutamine on olnud kondiproov mitme generatsiooni rokkaritele. Samas on ette tulnud aegu, mil Black Sabbath on vankunud omaenese raskuse all. «13» kõlab, nagu Black Sabbath ideaalis kõlama peab, ent mastaapidele ja suurejoonelisusele vaatamata on see päris lihtne album. Liigne on maha raputatud, jäänud on selge teadmine, kes ollakse ja kust tullakse.