Riigikohtu esimees Märt Rask tõdes oma tänases ettekandes, et Eesti kohtusüsteemi rahastamisega on endiselt probleeme ning tõi näite, kuidas põhiseaduslike institutsioonide palkade arvutamisel mindi vastuollu põhiseadusega.
Eesti jääb kohtusüsteemi rahastamisel paljudest Euroopa riikidest maha
4. juuni 2009, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen olnud mõned korrad valitsuse liige ja mäletan selgesti, et valitsuskabineti nõupidamistele, kus arutati kohtusüsteemi eelarve küsimusi, kutsuti oma seisukohtade väljaütlemiseks ka tollane riigikohtu esimees. Praktika on muutunud ja viimase viie aasta jooksul pole valitsused riigikohtu esimeest eelarveküsimustes pidanud vajalikuks ära kuulata. Eks seegi ole märk muutunud poliitilisest kultuurist.»
Eesti kulutab kohtutele ühe elaniku kohta rohkem kui Leedu või Läti, aga siiski rohkem kui kaks korda vähem Soomest, Rootsist, Norrast ning pea neli korda vähem näiteks Sloveeniast.
Kohtusüsteemi rahastamise osas on paranemisruumi
«Enam kulutavad kohtute rahastamisele ka näiteks Ungari, Poola, Tšehhi,» tõi Rask näiteks.
Kui võrrelda aga kohtusüsteemi kulude suhet riigi kogukuludesse, selgub, et Eesti on oma kohtutele mõeldud kulutustega võrrelduna riigi tootlikkusega Euroopa keskmisel tasemel.
Põhjamaad, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Iirimaa kulutavad kohtutele oluliselt väiksema osa riigieelarvest.
Eesti kohtunike 2006. aasta palgatase vastas Euroopa üldisele tasemele, jäädes küll alla Põhjamaade või Kesk- ja Lääne-Euroopa kohtunike palkadele. «Märkida tuleb samuti, et vaid Eestis ja Maltal on oma karjääri alustava kohtuniku ning riigikohtuniku palkade vahe väikseim,» rõhutas Rask.
Parlamendisaadikute küsimustele vastates tõdes Rask ka, et praeguse kohtusüsteemi rahastamise ning kohtute komplekteerituse juures, ei pruugi siinsed kohtud tulla täielikult toime Euroopa õiguse rakendamisega.
«Annan endale aru, et praegusel ajal on sellest rääkimine ebasoovitav, kuid ajad mööduvad ja siis võib juba hilja olla,» tõdes Rask palgaprobleemist rääkides.
«Vaatamata argimõistuse tasandil väljakujunenud hoiakutele, et kõike otsustab valitsus, ei saa staatuspalkade skaalal kohtunikkonda alavääristada. Kohtuvõim ei ole mingi alamalseisev võimuharu, mille palgaskaala võiks oluliselt erineda teiste põhiseaduslike institutsioonide palgaproportsioonidest,» kõneles Rask.
Palga arvutamine oli põhiseadusega vastuolus
«Solidaarsus ja võrdne panustamine on väga head propagandistlikud terminid, kuid nende tegelik õiguslik sisu jääb ebaselgeks,» lisas Rask. Ta tõi näiteks, et seaduse kohaselt peaks olema riigikohtu esimehe palgaks kuuekordne Eesti keskmine palk ning riigikontrolöril 5,5-kordne keskmine palk.
«Avalikest allikatest pärinevatel andmetel selgub, et 2008. aastal oli riigikontrolöri 5,5 koefitsiendiga aastapalk siiski riigikohtu esimehe 6,0 koefitsiendiga palgast ligi 120 000 krooni kõrgem. Erinevus tuleb sellest, milline on see Eesti keskmine palk, mida ametipalga arvutamise aluseks võetakse. Kas aasta keskmine või jooksva aasta kvartali keskmine,» selgitas Riigikohtu esimees.
«Soovides selgusele jõuda, kuidas on võimalik kõigis ministeeriumides, riigikontrollis, õiguskantsleri kantseleis, riigikantseleis rakendada kõrgemate riigiametnike palkade arvutamisel mitte Eesti keskmist aastapalka, vaid jooksva aasta kvartali keskmist palka selgus, et tegemist on hästivarjatud avaliku saladusega,» rääkis Rask.
Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid Raski sõnul, et on olemas kiri ühetaolise tõlgendamise kohta, kuid kuna uus eelnõu on juba riigikogu menetluses, siis see ei oma tähtsust ja riigikohtule seda kirja ei väljastatud.
«Riigikantselei ei reageerinud riigikohtu ametnike järelpärimistele,» kinnitas Rask ning lisas, et tegemist on põhiseadusega ilmses vastuolus oleva halduspraktikaga.