Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) parlamendifraktsioon seadis tänasel koosolekul eesmärgiks selle aasta riigieelarve positsiooni parandada vähemalt 6,25 miljardi krooni ning soovitavalt 6,5 miljardi krooni võrra.
IRL tahab ministeeriumide kulusid veel kuni 1,7 miljardi võrra vähendada
4. juuni 2009, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fraktsiooni esimehe Mart Laari sõnul tuleb selleks möödapääsmatult täiendavalt kokku tõmmata valitsemiskulusid, lähtudes põhimõttest, et osa vajaminevast summast tuleb jagada nende ministeeriumide vahel, kes eelmise kokkuhoiukavaga hakkama ei saanud, arvestades seejuures, millises ulatuses kärpekava täitmata jäi.
Riigikogus on praegu 3,4 miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve ning muudatused töötuskindlustusseaduses, mis lõikavad 1,1 miljardit krooni töötute hüvitistelt.
See tähendaks, et ministeeriumide kärpe suurus võib maksimaalselt küündida 1,75 - 2 miljardi kroonini.
Seni on valitsusliit töötanud 6 miljardi krooni suuruse plaani kallal ning selle sees on nii riigikogus olev 3,4 miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve, mis esimese lugemise läbis, kui ka käibemaksu ja töötuskindlustusmaksu tõstmine, töötute uutest hüvitistest loobumine ning mitme aktsiisi kergitamine.
Laar ütles Postimees.ee`le, et maksumuudatuste elluviimine võtaks ministeeriumide kärpemahtu väiksemaks, kuid ei tee olematuks.
Kui valitsus ilma ministeeriumide kärpeta suudab eelarvepositsiooni parandada 6 miljardi krooni võrra, tuleks IRLi plaanide kohaselt ministeeriumidest leida vähemalt 250 - 500 miljonit krooni kokkuhoidu.
Nii palju kui valitsusliidul aga soovitud kuuest miljardist puudu jääb, peaks automaatselt lisanduma ministeeriumide kärpele ning siit tulebki maksimummäär 1,75 - 2 miljardit krooni.
Laar lausus, et ministeeriumide kärpe täpne suurus peaks selguma lähima paari nädalal jooksul. Tema sõnul peaks aga valitsus kindlasti läbi vaidlema ja valmis olema maksimaalseks kärpeks ka siis kui maksutõusud ellu viiakse, sest aasta teine pool ei pruugi riigieelarvele midagi rõõmustavat tuua.
Kui kärpe suuruseks jääks 1,7 miljardit krooni, tähendab see, et pool sellest läheks jagamisele kõikide ministeeriumide vahel ning neli hätta jäänud ministeeriumi saaksid lisaks veel enda kanda teise poole.
Nii näiteks tuleks sotsiaalministeeriumil kärpida oma eelarvest üle 800 miljoni krooni, sest nelja ministeeriumi kärpest langeks rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt sotsiaalministeeriumile 89 protsenti, haridus- ja teadusministeeriumile ning rahandusministeeriumile 5 protsenti ja kaitseministeeriumile 1 protsent.
Laar ütles, et kindlasti on eelarve kokkutõmbamiseks vajalikud otsused ebameeldivad ning ebapopulaarsed, kuid nendeta edasi ei pääse. «Kui me ei suuda eelarvet tasakaalu viia, siis on aasta lõpuks raha otsas ning tööpuudus laes,» tõdes ta.
Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember on varem väitnud, et Laar rääkis juba kolme partei koalitsioonikõnelustel vajadusest sotsiaalsfääris kulusid kümme protsenti vähemaks lõigata. See võib tähendada nii peretoetuste, pensionide kui ka vanemahüvitise kallale minemist.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et täiendavat kärbet pole valitsus arutanud ja IRLi soovitud mahus kokkuhoid nõuaks raskeid otsuseid. Tema sõnul tähendaks see ilmselgelt sotsiaaltoetuste kallale minemist.
IRLi saadikurühm avaldas täna ka rahuolu eelarvemuudatuste esimese lugemise sujuva kulgemise pärast, avaldades samas arvamust, et tõeline debatt seisab veel ees.