Uuring: Eesti vanemaealised saavad hädas loota perele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eakate eurooplaste depressiooninäitajad.

FOTO: Pm

60 000 eurooplast hõlmanud uuringust nähtub, et üle 50-aastaste inimeste tervisele avaldab majanduslangus märkimisväärset mõju.

Brüsselis esitleti möödunud neljapäeval 50-aastaste ja vanemaealiste eurooplaste seas tehtud uuringut, mis sisaldab andmeid 16 riigi eakate tervisliku seisundi, töötamise, toimetuleku ja sotsiaalsete võrgustike kohta kriisijärgses Euroopas. Uuring näitab, et majanduslangus sundis näiteks paljusid eakaid jätkama töötamist.

Lähikümnenditel seisab Euroopa ees mitmeid majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid, kuna riikide keskmine võlakoormus on pea 90 protsenti. Võla vähendamine võtab aastakümneid ning seejuures pole võlakoormuse hindamisel arvestatud rahvastiku vananemisest tingitud demograafilist tasakaalutust. Viimase tõttu on varjatud võlakoormus oluliselt suurem kui väljapaistev võlakoormus.

Ohuks madal haridus

«Demograafilises mõttes suureneb enamikus Euroopa riikides ülalpeetavate määr. Aina enam on vanemaealisi, kelle eest hoolitseda,» ütles Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudi nooremteadur Liili Abuladze.

Lõuna- ja Ida-Euroopa vanemaealiste jõukus on madal, mistõttu puudub neil majandusšokkideks vajalik puhver. Ida-Euroopa eakate tervis on kehvem kui Euroopa teiste piirkondade elanikel. Sealjuures oli majandussurutise mõju tervisele ja heaolule tugevam seal, kus kogeti suuremat majanduslangust. Kõige rohkem mõjutas majandussurutis madala hariduse ja sissetulekuga ning halvema tervisega vallalisi naisi.

Oluliseks näitajaks elanike majanduslike võimaluste hindamisel on kulutuste osakaal toidule. Eriti probleemseks osutus siinkohal samuti Ida-Euroopa ja Vahemere maade eakate olukord. Nimelt kulub Portugali, Poola ja Eesti vanemaealistel enam kui 40 protsenti sissetulekust toidule.

Rohkem kui 70 protsenti Eesti, Ungari ja Poola eakatest ei söö väljas, neile järgnevad Lõuna-Euroopa vanemaealised. Rootsi, Austria ja Šveitsi eakatest ei söö väljas ainult 20 protsenti. Lisaks majanduslikele põhjustele võib sellise mustri taga olla ka kultuuriline erinevus. «Eestis või Lõuna-Euroopa riikides ehk ollaksegi rohkem harjunud kodus tehtud või koduaias kasvatatud toitu tarbima kui teistes piirkondades,» arvas Abuladze.

Kriisist tulenevalt jätkasid paljud eakad pensionile jäämise asemel töötamist. Lisaks suurendati sissetulekute vähenemisel varade likviidsust. Majandussurutisel oli negatiivne mõju vanemaealiste tervisele, seda eriti suurema töötusega piirkondades. Lisaks näitavad töötud 50-aastased ja vanemad märkimisväärselt suuremat depressiooniriski.

Enam kui 40 protsenti Šveitsi, Portugali, Tšehhi, Ungari ja Eesti töötutest eakatest omavad nelja või enamat depressioonisümptomit. Abuladze sõnul ongi kõiksugused rahulolu puudutavad näitajad eestlaste seas madalad. Eriti suureks osutus see probleem Poolas – lausa 55 protsendil töötutest vanemaealistest on seal mitu depressioonisümptomit.

Kõige vähem depressioonisümptomeid oli Hollandi eakatel. Holland oli ka ainus riik, mille mittetöötavate elanike depressiooninäitaja oli töötavate omast madalam. See asjaolu on märkimisväärne veel seetõttu, et selles arvestuses paremuselt teisel kohal asuvate Rootsi ja Taani mittetöötavate eakate depressiooninäitaja on Hollandi vanemaealistest rohkem kui kolm korda kõrgem.

Vananemisel suureneb haiguste esilekerkimise risk. Kõrgem haridustase, tehnoloogiline areng ja käitumuslikud muudatused võimaldavad vähendada puudega inimeste arvu suurenemist. «Kõrgema haridusega tegevuspiirangutega eakatel on suurema tõenäosusega sõpru,» kinnitas Abuladze. Eriti oluline on siinkohal eakate sotsiaalse võrgustiku roll ning tutvusringkonna pakutav abi.

Eestlased on perekesksed

Uuringu kohaselt on väiksema tutvusringkonnaga eakatel kehvem tervis, seda eelkõige vaimse tervise ja depressiooninäitajate osas.

Ühtlasi selgus, et Austria, Ungari, Eesti ja Portugali tegevuspiirangutega elanikud on kõige perekonnakesksemad, mis viitab osaliselt ka hooldusteenuste arendamise vajalikkusele. «Partneri ja laste tähtsus on vanemaealiste suhtlusvõrgustikes tõesti suur,» kinnitas Abuladze.

Enamiku riikide kodanikud pigem ei soovi perekonnaliiget majanduslikult toetada. Austrias, Eestis, Saksamaal, Poolas ja Ungaris on aga oluliselt suurem tõenäosus saada majanduslikku toetust perekonnaliikmelt kui mujal.

Mahukas uuringu tulemusi tutvustav raamat valmis 14 riigist pärit 67 teadlase koostöös. Uuringus osales 60 000 vastajat üle Euroopa.

Eestis koordineeris uuringut Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituut, kus esmaseid tulemusi analüüsisid vanemteadur Luule Sakkeus ja nooremteadur Liili Abuladze.

Tagasi üles