Käibemaksu tõus ja haigushüvitiste kärbe ripuvad juuksekarva otsas

Edaspidi peaks rahavahendite jagamise mõju meestele ja naistele arvestatama ka eelarve koostamisel.

FOTO: Lennart Rikk

Täna rahanduskomisjonis arutamisele tulevad käibemaksu tõstmine ning haigushüvitiste kärpimine ei pruugi saada seal enamuse toetust, sest opositsiooniparteid on pigem nendele ideedele vastu.

Täna on rahanduskomisjoni päevakorras 3,4 miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarvega seotud seaduste muutmise eelnõu, mis peaks valitsusliidu plaani kohaselt parandama riigi eelarvepositsiooni veel ligi miljardi krooni võrra.

Selleks tahavad valitsusparteid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) tõsta muuhulgas käibemaksu 18-lt protsendilt 20-le protsendile ning vähendama haigushüvitisi - haige lapsega kodus olev vanem saaks senise 100-protsendise hüvituse asemel 80 protsenti palgast ning ise haiguslehel olev töötaja praeguse 80 protsendi asemel hüvitist 70 protsenti palgast.

Käibemaksu tõus peaks riigile tooma poole aasta pealt lisatulu umbes 800 miljonit krooni ning haigushüvitiste kärbe jätma riigile alles umbes 110 miljonit krooni. Valitsuse plaanitud kuue miljardi kroonise eelarvepositsiooni elluviimiseks on valitsus algatanud veel eelnõu töötute uutest hüvitistest loobumiseks (annab kokkuhoidu ligi 1,1 miljard krooni) ning töötuskindlustusmaksu tõstmise 4,2 protsendi peale (annab lisatulu 500 miljonit krooni).

Nii Keskerakond, Rahvaliit kui ka sotsid on kindlasti vastu haigushüvitise vähendamisele ja neil on 11-liikmelises rahanduskomisjonis kolme peale kokku viis saadikut. Sotsid ja Keskerakond on vastu ka käibemaksu tõstmisele ning soovivad selle asemel kergitada tulumaksu.

Reformierakonnal ja IRLil on rahanduskomisjonis kahe peale samuti viis liiget ning üks koht on veel roheliste käes.

Sotsid tahavad seda tõsta 24-le protsendile ning Keskerakond soovib kehtestada astmelist tulumaksu. Rahvaliit on vastu astmelisele tulumaksule, kuid põhimõtteliselt toetab tulumaksu tõstmist.

Samas märkis Rahvaliidu teabejuht Manuela Pihlap, et tulumaksu tõstmise täpset suurust pole erakond enda jaoks selgeks vaielnud. Samuti tõdes ta, et ka käibemaksu tõusu osas pole Rahvaliidul veel selget seisukohta.

Rahanduskomisjonis olev roheliste liige Toomas Trapido ütles, et partei on praegu vastu käibemaksu ja tulumaksu tõstmisele, sest eelistab nende asemel ressurismaksu ehk näiteks põlevkivi kaevandamise maksu määramist.

Ta tõdes, et riigil oleks lisaraha hädasti vaja, kuid keeldus samas ütlemast, mida erakond siis käibemakust ja tulumaksust arvab, kui teised parteid ressursimaksu ei toeta. Samuti lausus ta, et rohelistel pole veel ühest seisukohta haigushüvitiste kärpe osas.

Kõik need kolm ettepanekut (käibemaksu ja tulumaksu tõstmine ning haigushüvitiste kärbe) jõuavad suure tõenäosusega kõik homme suurde saali koos eelnõuga teisele lugemisele, sest kui neid ei toeta ka komisjoni enamus, siis piisab ettepaneku viimiseks suurde saali kahe komisjoni liikme poolthäälest. Eelnõu kolmas ja lõplik lugemine peaks olema 17. juunil.

101-liikmelises riigikogus on Reformierakonnal ja IRLil 50 liiget ning samapalju on kokku ka sotsidel, Keskerakonnal, Rahvaliidul ja rohelistel. Lisaks kuulub parlamenti veel parteitu Jaan Kundla.

Kõigi kolme ettepaneku läbiminemiseks on vaja poolthääli ühe võrra rohkem kui vastuhääli. Kõige tõenäolisem on see, et valitsusliit üritab võimalikku patiseisu murda just roheliste või Kundla enda poole meelitamisega.

Tagasi üles
Back