Juhtkiri: enesekaitsest ei tohi saada omakohus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Vanasõna ütleb, et õige hõlma ei hakka keegi. Kuid mida see «õige» õiet­i tähendab? Küsimus on selles, kust jookseb piir mingist omavahelisest arusaamatusest tingitud isikliku solvumise ja tahtliku pettuse vahel ehk kust algab kuri­tegu? Õigusriigis panevad selle piiri paika seadused ja kohus.

Eeltoodud põhimõte peab kehtima ka 21. sajandil, mil internet annab igaühele kätte võimsa relva. Kuid nagu iga relv võimaldab enesekaitset, nii on seda kasutades võimalik ka enesekaitse piire ületada. Ja see, mis järgneb, võib juba olla puhas omakohus.

Seega tuleks meil olla võimalikult teadlikud, kuidas seda relva pruukida kaitsmaks ennast ja teisi ning muuta ühiskond turvalisemaks. Vastasel korral võib relv olla ohtlik ning rahva õiglustunne kannatada.

«Minu meelest oli täiesti arusaamatu, kuidas inimesed, kes on kannatanud pool sajandit repressiivse riigi küüsis, loobuvad vabatahtlikult privaatsusest, kui on suutnud iseseisvuse tagasi võidelda,» imestas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Julian Tupay eelmisel nädalal Postimehes. Kirjutaja on pärit Saksamaalt, kus isikuandmete kaitse on erilise tähelepanu all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles