Buduaar.ee veebiportaali haldajad on teadlikud seadusandlusest, mis keelab isikuandmete levitamise, samuti tegelevad Buduaar.ee moderaatorid igapäevaselt ebasobivate kommentaaride kustutamisega.
Buduaar.ee: kes tahab petta, leiab selleks ka võimaluse
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
16. juuli 2013, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Probleem on tõsine ja vastuoluline, sest seadus kaitseb pätte. Kuna sama seadus kaitseb ka ausaid inimesi pahatahtlike eest, siis suhtume sellesse seadusesse mõistvalt – me ei saa kahjuks kedagi pätiks kuulutada, omakohust pidada ega ka sellist infot levitada, kuni pole kohtust süüdimõistvat otsust,» selgitab Buduaar Meedia OÜ juhataja Marge Rahu.
Buduaari keskkonnas peab Rahu sõnul kommentaari lisajaid harima, korrale kutsuma ja nende pahameelt ebasobivaid kommentaare eemaldades vaigistama: «Inimestele ei jõua kohale, et nende hea tahe teisi pättide eest hoiatada on EV seadustega vastuolus.»
Kuigi Buduaari veebiportaali haldajad tahavad kaasa aidata sellele, et inimesed ei saaks korduvalt petta samade inimeste käest, siis pole seadusandlusest tulenevalt kuigi palju võimalusi inimesi petturite eest hoiatada. Kuna Buduaari keskkonnas kauplevad inimesed kasutajanime all, mis on omakorda autenditud ja seotud kindla isikuga, siis on administraatoritel ja teistel kasutajatel võimalus avaldada ebaausate ostjate ja müüjate kasutajanimesid, olles abiks kelmide peatamisel.
«Üldiselt kehtib ikka reegel, et kes tahab petta, see leiab selleks ka võimaluse - näiteks vahetab tihti kasutajanimesid. Kui avastame sellised isikud oma keskkonnas tegutsemas, siis blokeerime nende õiguse uut kontot autentida,» sõnab Rahu, ja lisab, et ka siis leiavad kelmid võimaluse edasi tegutsemiseks, registreerides uue kasutajakonto näiteks mõne pereliikme isikuandmetega.
Kõige olulisem pettasaamise ärahoidmisel on see, et ostja ise kannaks elementaarset hoolt, et ta petta ei saaks. «Kui pettus on juba aset leidnud, siis meie ei saa kuigi palju ostjaid aidata. Üldjuhul soovitame politseisse avalduse teha, märgime ära oma infobaasis petturi nime ja hakkame teravamalt jälgima tema tegevust,» lisab Rahu. Inimesel tasub enne raha ülekandmist uurida alati müüja tausta; usaldada, aga kontrollida.
Buduaaris veebiportaalis kaubeldes tasub Rahu sõnul vähemalt suuremate tehingute puhul kasutada deposiitkonto teenust, mis on nii ostjale kui müüjale täiesti turvaline. Deposiitpakil on ainult üks miinus – see on tasuline. «Selle teenuse kasutamine muutub aina populaarsemaks ja päris tihti on olnud olukord, kus keegi on internetis petta saanud ning alles seejärel on hakanud deposiitpaki teenust kasutama.»
Teenuse kasutamise eest peab maksma ostja, näiteks kuni 30-eurose paki puhul on deposiiditasu 2 eurot, kui aga ostad näiteks mobiiltelefoni hinnaga 130 eurot, siis tuleb tasuda deposiitteenust 6,5 eurot. Kuna deposiitpaki kasutamine on siiski vabatahtlik teenus, siis otseselt see kelmide arvu ei vähenda, küll aga arvab Rahu, et ühelgi ausal müüjal ei peaks midagi selle teenuse vastu olema, sest kulud katab ostja.