Spaa planeering tekitab kohalikes valskuse kahtlusi

Solveig Raave on Juusa järve ääres elanud kogu oma elu ning kiidab sealset rahulikku ümbrust. Järve kaldale, kus praegu asub vana lagunenud sigala, on kavandatud piirkonna suurim hotell, mis kohalike arvates teeb lõpu senisele elukorraldusele. Foto: Kristjan Teedemaa

Kahel korral olümpiamängudel Eestit esindanud Kaspar Kokk võitleb koos isaga Otepää valda planeeritava uue suure hotelli vastu.
 

Lugu on iseenesest klassikaline. Üks tahab ehitada. Teised (need, kes naabruses elavad) on vastu. Koht on pisikene Juusa järv Otepää vallas. «Imearmas järveke ja hästi rahulik ümbrus,» ütleb eluaeg seal elanud Solveig Raave. Otepää on Juusa järve äärest ainult kuue kilomeetri kaugusel, Käärikuni on umbes neli-viis kilomeetrit, Pühajärveni mõnisada meetrit.

Niisiis, väga hea asukoht. Samas on Juusa järv natukene nagu nurga taga ja kinnisvaraarendajate või puhkajate hordid pole seda veel üles leidnud. Järve ümbruses elab ainult kümmekond peret. Suur ja uhke spaahotell – oma 300 kohaga selle kandi suurim –, mida sinna nüüd planeeritakse, keeraks kohalike elu loomulikult pea peale.

Hotell viiks eraldatuse
Protestijate eestvedajad on endine olümpiasuusataja Kaspar Kokk ja tema isa Ilmar Kokk. Kaspar Kokk ütleb, et tal endal isiklikku huvi pole, ta aitabki pigem oma vanemaid, kes aastaid tagasi soetasid järve äärde väikese krundi. Rohkemal või vähemal määral on aga kõik kohalikud, olgu siis põlisasukad või sissesõitnud-suvitajad, hotelli vastu. Viimased ehk isegi häälekamalt.

Tuntud rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit, kes on koos abikaasa Valteriga järve äärde soetanud suvekodu, ütleb spaahotelli kohta konkreetselt: «Nagu sea selga sadul.» Tiit kirjeldab praegust eluolu: «Lähen hommikul kell seitse ujuma. Kuulen, kuidas üle järve teritatakse vikatit. Kusagil kõrval teise kalda ääres tehakse hommikusööki. Kõik see muutub.»

Nii Ene-Margit kui ka Valter Tiit võitlevad samuti koos ülejäänud järveäärse rahvaga kinnisvaraarendaja kava vastu. Ene-Margit Tiit tegi eelmisel aastal isegi väikese analüüsi Otepää piirkonna majutusasutuste kohta.

Ta viitab, et aasta ringi on Otepää majutusasutuste täitumus alla 20 protsendi. Niisiis ei riku spaahotell mitte ainult puutumatut loodust ja rahulikku külaelu, vaid on ka majanduslikult ebamõistlik. «Mitte ei saa aru, miks seda tehakse, turg on siin pigem üleküllastunud,» räägib Tiit.
Argumente hotelli vastu on aga veelgi. Kaspar Kokk loetleb metoodiliselt, punkt punkti haaval, miks selline hotell kõnealusesse kohta ei sobi.

Esiteks viitab Kokk kinnistuomanike õigustatud ootustele. «Oleme rajanud oma kodu maale, mitte linna,» ütleb ta. Samuti mainib ta, et hotelli rajamisega tiheneks liikluskoormus, lastel ei oleks enam nii turvaline, keskkonnamõjude hindamine on tehtud pinnapealselt, valla kehtiv üldplaneering ei lubagi nii kõrget hoonet rajada (hotelli maksimaalseks kõrguseks on planeeritud 22 meetrit) ja eriti tekitab imestust, et suure hotelli heitvesi kavatsetakse immutada pinnasesse. See võiks tähendada ohtu nii põhjaveele kui ka otse kõrval asuvale Juusa järvele.

Kokkuvõttes on Koka sõnum lihtne: «Nii suurt kolossi ei tohi siia ehitada.»
Vanem Kokk, Ilmar Kokk, toetab kõrvalt, et tema arvates on kogu asjaajamise protseduur olnud algusest peale väga imelik.