Välisüliõpilaste arv kasvas viie aastaga kaks korda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu Ülikool.

FOTO: Margus Ansu

Lõppenud õppeaastal õppis Eestis 1900 välisüliõpilast, mida on kaks korda enam kui 2008. aastal. Välisüliõpilaste arv on suurenenud kõikidel haridusastmetel, välja arvatud rakenduskõrghariduses. Välisteadlasi oli mullu Eestis 351.

Sellise kasvutempoga on Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegias püstitatud eesmärk – 2015. aastaks 2000 välisüliõpilast – saavutatav ja käega katsutav, selgub statistikaameti aastaraamatust.

Välisüliõpilaste arvu kasvule on kaasa aidanud mitmesugused toetusprogrammid, teiste hulgas Euroopa Sotsiaalfondist aastatel 2007–2013 rahastatav doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programm «DoRa», mille üks eesmärke on tutvustada Eesti kõrgharidust teistes riikides.

Valdav osa välisüliõpilastest pärineb Euroopast ja Aasiast, mullu õppis Eestis aga ka 26 Aafrika päritolu üliõpilast.

Eestis töötavate välisteadlaste arv kasvab. 2004. aastal oli neid 58 ja nad olid pärit 19 riigist. 2012. aastal oli välisteadlasi juba 351, neist mehi 252 ja naisi 99, ning esindatavaid riike 53. Viimati lisandusid riikide nimistusse Albaania, Filipiinid, Guatemala, Tansaania ja Vietnam. Enamikust riikidest oli vaid 1–2 teadlast, kuid enim välisteadlasi oli 2012. aastal pärit Venemaalt, Saksamaalt, Soomest ja Itaaliast – vastavalt 48, 47, 30 ja 23.

Eelmisel õppeaastal vähenes kõrghariduse omandajate arv 67 600-st 64 800-ni. Vähenemine on paljuski tingitud 1990. aastatel sündinute väiksemast arvust.

Reaalaladel õppivate üliõpilaste arv on kasvanud. 2012. aastal oli loodus- ja täppisteaduste, samuti tehnika- ja tootmiserialal õppivate üliõpilaste arv märgatavalt suurem kui 2006. aastal. Doktorantuuris õppijaid oli nii nagu 2011/2012. õppeaastal ka 2012/2013. õppeaastal pisut üle 3000. 2005/2006. õppeaastal oli doktorante 1971.

Nelja aastaga ehk ajavahemikus 2007–2011 kasvas ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse personali hulgas doktorikraadiga töötajate arv 180-st 280-ni ja magistrite arv 518-st 928-ni. Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on lähenenud EL-i keskmisele, kuid jäävad sellest siiski veel maha.

Möödunud õppeaastaks oli suletud neli rakenduskõrgkooli, millest kolm olid erakoolid. Ühest küljest võib see olla seotud üliõpilaste arvu vähenemisega – võrreldes 2011/2012. õppeaastaga omandas möödunud õppeaastal kõrgharidust 3000 üliõpilast vähem. Ka vastuvõetuid oli eelmise õppeaastaga võrreldes viis protsenti vähem. Nii üliõpilaste kui ka vastuvõetute arvu vähenemine on omakorda seotud 20–29-aastaste arvu üldise kahanemisega. Teisest küljest võib erakoolide sulgemine olla seotud ka kõrgharidusreformi ehk tasuta kõrghariduse rakendamisega.

Kõrgkooli lõpetanute arv vähenes kõigil haridusastmetel, välja arvatud magistriõppes. Kui 2011/2012. õppeaastal omandas doktorikraadi 250 inimest, mis oli viimase viie aasta rekordarv, siis möödunud õppeaastal oli nende hulk taas väiksem. Õppevaldkonniti kasvas õpilaskond vaid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas – ligi 200 õpilase võrra.

Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osatähtsus on üle 10 protsendi viieteistkümnes EL-i riigis, sealhulgas Eestis 10,5 protsenti. Kõige kehvem on see näitaja Hispaanias – 25 protsenti. Soomes, Rootsis ja Leedus on see näitaja alla 10 protsendi ehk nemad on haridussüsteemist varakult lahkujate osatähtsuse eesmärgi täitnud.

Kui 2011/2012. õppeaastal oli Eestis 30–34-aastaseid kolmanda taseme haridusega inimesi 40,3 protsenti, siis 2012/2013. õppeaastal alla 40 protsendi. Kõrgeim on see näitaja Iirimaal, kus kolmanda taseme haridus on pooltel 30–34-aastastel, madalaim aga Rumeenias ja Itaalias, kus kolmanda taseme haridusega on veidi üle viiendiku 30–34-aastastest.

Tagasi üles