Noore talendi sulam džässtrioga

Hedvig Hanson
, džässlaulja ja -muusik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Holger Marjamaa.
Holger Marjamaa. Foto: Kaupo Kikkas

Tänavu noore džässitalendi preemia pälvinud pianist Holger Marjamaa on helgemaid tulevikulootusi eesti džässis. Debüütplaat koosneb neljaosalisest «Message’ist» ja kaheosalisest «Serenade’ist». Džässtrio kaaslasteks on kontrabassil Heikko Remmel ja trummidel Dmitri Nikolajevski.

Keelpillikvartett lisab klassikalist kõla ja häälestused keelpillide vahel ja sulandumine trioga ongi külg, mida peaks veel lihvima. Marjamaa muusika on tundeline, helikeelelt peamiselt moodsa džässi näide, eeskujudeks Esbjörn Svensson, Brad Mehldau.

Plaadi eessõnast saame teada, et pianistile meeldib enim klassika ja džässi süntees, tõestuseks esitatava kõlapilt – tehniliselt ja dünaamiliselt täiuslik klassikapianist sukeldumas džässharmooniate ja rütmide vabamatesse vetesse.

«Message’i» kolmas osa, tundlik «Lullaby», on aga mõjutatud 70.–80. aastate džässballaadidest; rõõmustav, kui nii noore mehe loomingus kõlab kummardus tema vanemate noorusaegade muusikale. Kärsituse Marjamaa mängus võib kirjutada nooruse arvele, pealegi annab noorusenergia jällegi muusikale olulist sära.

Trio kõlab orgaaniliselt ja väljapeetult – Remmeli kirg ja Nikolajevski täpsus toetavad Marjamaa ideid. Kompositsioonis on tunda veel traagelniite, ehk saaks osi sujuvamaks kujundada ja keelpilliseadeid huvitavamaks kirjutada, aga alati võib ju vabas muusikas nii ja naa. Ja lõpuks on kõik maitseküsimus ning kunstniku väljendus, millele ei pea kehtima klassikalise muusika vormireeglid.

Holger Marjamaa Chamber Ensemble

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles