Narvas algab kooliaasta protestiga

Rein Anniku (seisab) arvates tuleb riigil Eesti linnas eesti kooli pidamiseks raha leida.

FOTO: Irina Tokareva

Narva eesti gümnaasiumi lapsevanemad kardavad, et kooli kadumine tähendaks tõsist hoopi eesti kogukonnale piirilinnas.
 

2. septembril lähevad Narva eesti gümnaasiumi lapsevanemad koolimajja plakatitega, et astuda välja oma laste õppeasutuse kaitseks. Koos õpilastega lauldakse ka sellele sündmusele pühendatud regilaulu.


Neljapäeval arutati asja lastevanemate koosolekul, kuhu tuli kokku ligi sada inimest. Praegu õpib Narva eesti koolis 219 last. Nagu märkis koosolekul direktor Uta Kroon-Assafrei, võiks sel aastal olla õpilasi rohkemgi, ent haridus- ja teadusministeeriumi väited, et kool on väike ja nõrk, samuti info võimaliku ühendamise kohta Narva Vanalinna riigikooliga ei lisa just õppeasutusele populaarsust.

Üks lapsevanematest Jaanika Karp ütles: «Narvas valitseb täielikult vene keskkond, milles ainsaks eestluse saareks on eesti gümnaasium. Seni on koolis keele ja vaimsuse keskkond säilinud ning see on väga tähtis. Me peame koostama haridusministeeriumile põhjendustega kirja, selgitama, mis ühendamise järel juhtub ja mida see meie kooli õpilastele tähendab.» Tema arvates peab Eesti valitsus leidma raha, et hoida kõike seda, mis on äärmiselt vajalik väikese eesti kogukonna olemasoluks Narvas.

Sama meelt on teisedki lapsevanemad. Koosolekul viibis ka tuntud kohalik ühiskonnategelane, kahe juba edukalt Narva eesti gümnaasiumi lõpetanud tütre isa Rein Annik. «See on nonsenss, et riik ei suuda gümnaasiumi rahaliselt ülal pidada. Eesti koolid tegutsevad Ameerikas, Rootsis ja Kanadas, aga Narvas, mis on Eesti riigi osa, raha eesti kooli rahastamiseks ei jätku,» sõnas ta. «Just, sealjuures suuruselt kolmandas Eesti linnas,» toetati teda saalist.

«Olen juba ammu poliitikast taandunud, aga see kitsarinnaline otsus puudutas valusalt – ei saa ju koole ühendada üksnes linnukese tarvis, mingi ainsa plaani järgi koondada kõik eestikeelsed gümnaasiumid. Minu kadunud vend õppis Rootsis eesti koolis.

Mäletan hästi, kui kõrge õppetase seal oli, kõik olid sellest vaimustatud ja isegi rootslased soovisid, et nende lapsed seal õpiksid. Niisugune eesti kool peab Narvas olema. Eesti gümnaasiumi ülalpidamiseks ei kulu ju meeletult raha ja selle peab Eesti riik leidma. Ma lihtsalt ei näe muud võimalust ja arvan, et just praegu peame sekkuma ning oma otsustavust näitama,» rääkis Annik Postimehele.

Protestiaktsioonile lähevad ka eesti kooli 2. klassi õpilaste vanemad Ilona Kornilova ja Mihhail Bahmatov, kelle peredes suheldakse vene keeles. «Me tegime palju selleks, et meie lapsed siin õpiksid. Nad läksid kuueaastaselt eesti lasteaeda. Algul oli neil väga raske, nüüd aga valdavad nad keelt vabalt ja tunnevad end eesti keskkonnas kindlalt.

Kui koolid ühendatakse, kaotavad meie lapsed praeguse eestikeelse suhtluskeskkonna. See teeb murelikuks. Siin koolis käis tulemuslikult ka mu vanem poeg, kes nüüd Tartus õpib ja tänu minu toetusele ning eesti koolile saab oma unistuse täita,» selgitas Kornilova.

«Minu ema on eestlane, paraku ta meiega enam ei ela. Kool on tütre jaoks ainus võimalus eesti keskkonda sukelduda. Meile teeb muret seegi, kuidas kõik see kajastub õppeprogrammis. Praegu oleme rahul nii programmi kui õpetajatega, muuta pole midagi vaja,» arvas Bahmatov.

Kooli saatus selgub septembris

Narva eesti gümnaasiumi ähvardab kadumine, haridus- ja teadusministeerium on määranud septembri keskele kohtumise kooli kollektiiviga. Gümnaasiumi töötajad ja hoolekogu pelgavad, et ministeeriumi ettepanek anda eesti gümnaasiumile riiklik staatus ja ühendada see keelekümbluspõhimõttel tegutseva Narva Vanalinna riigikooliga võib viia niikaugele, et peagi muutub kogu õppeasutus vene kooliks. Suvi läbi on piirilinnas selle küsimuse ümber käinud teravad arutelud.

Hiljuti Narvas pedagoogikakonverentsi avades ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo eesti gümnaasiumi tuleviku kohta nii: «Selge, et Narvas on eesti kooli vaja. Tahaksime, et see oleks üks parimaid Narva koole. Kahjuks pole see praegu nii, vaid pigem vastupidi.»

Ministeeriumi üldosakonna juhataja Irene Käosaar kinnitas, et praegu pole veel Narvas koolivõrgu reorganiseerimise otsust tehtud. Ministeeriumi teeb murelikuks see, et õpilased lahkuvad Narva eesti gümnaasiumist pärast põhikooli ja jätkavad õpinguid teistes koolides – see näitab, et ei olda rahul hariduse kvaliteediga.

«Eesti kooli gümnaasiumiastmes oli sel aastal 42 õpilast, nii väikese õppurite arvu puhul on probleeme nii rahastamise kui nõuetekohase õppe tagamisega,» märkis Käosaar. Tema hinnangul annab koolide kokkusulamine võimaluse leida parimad õpetajad. Osa aineid hakkavad eesti ja vene lapsed õppima koos.

Narva eesti gümnaasiumi direktori Uta Kroon-Assafrei sõnul ärritas uudis koolide kokkupanemisest enamikku lapsevanemaist. Näiteks käis eesti gümnaasiumi ettevalmistusklassis 26 last, aga esimesse klassi astub vaid 19. «Narvas on eesti kogukond väga väike ja haavatav, lihtne on luua olukorda, kus tänane habras tasakaal saab rikutud, ja ministeeriumi jõupingutused viivad selleni, et õpilasi jääb veelgi vähemaks,» lausus ta.

Tagasi üles