Et Tartu Kultuurkapital teaks toetuse vähenemisega arvestada, on Kaljo Preem ka neid juba hoiatanud, et senisel kujul koostööleping 2005. aastal suure tõenäosusega enam ei jätku.
«Siit ka väike vihje Eesti avalikkusele - nüüd on aeg ise eesti kultuurile õlg alla panna,» märkis 81-aastane Preem.
«On ju Eestis ja ka Tartus tekkinud jõukate kiht, kes võiksid kultuuri toetada. Fischmannide abi kultuurkapitalile jääb kindlasti selle näol, et nad võivad majas tasuta edasi tegutseda,» lisas Kaljo Preem.
Tartu Kultuurkapitali juhataja Ülle Koppel tõdes, et maja haldamisest saadav summa on olnud kultuurkapitali üks suurimaid tuluallikaid - tänavu näiteks toob maja sisse 1,6 miljonit krooni.
Sellest 10 protsenti, millelt kultuurkapital tasub riigile ka tulumaksu, läheb Fischmanni perele, misjärel kultuurkapitalile jääb umbes 1,4 miljonit krooni.
Sellest rahast hoiustab kultuurkapital pool miljonit krooni pangas, 250 000 krooni läheb stipendiumideks, ülejäänu maja ülalpidamiseks ja töötajate palkadeks.
Tartu Kultuurkapitali tänavune aastaeelarve on 6,5 miljonit krooni, sellest kolm miljonit on aastate jooksul panka kogutud puutumatu hoius, millelt saadavad intressid lähevad stipendiumideks.
Eelarvest makstakse stipendiumideks kokku 1,7 miljonit krooni, Tartu linnalt tuleb sellest 1,4 miljonit.
Ülle Koppel ei osanud veel täpselt vastata küsimusele, mis saab siis, kui kultuurkapital jääb perekond Fischmannide suurtoetuseta.
«Võibolla on Tartu linn nii hea, et annab meile hallata mõne teise maja, kust on võimalik renditulu saada. Väheusutav on, et suudame ise endale maja ehitada,» arutles Koppel.
«Võimalik ka, et muutume väikeseks, jagame kord-paar aastas stipendiume, võibolla lõpetame üldse tegevuse,» lisas ta.
Koppel ei välistanud ka võimalust, et Eesti on selleks ajaks jõudnud niisugusele majanduslikule järjele, et kultuurkapital saab samaväärsed uued toetajad.
«Hea, et Fischmannid on meid niigi kaua toetanud, pealegi veel meile väga rasketel aegadel,» tundis Koppel heameelt.