Omaniku soov ise majalt teenida viib kultuurkapitalilt suurtoetuse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees.ee

Veel poolteist aastat saab Tartu Kultuurkapital olla Raekoja platsil asuva suure maja haldaja ning teenida sellelt aastas keskmiselt miljon krooni - 2005. aasta kevadel võtab omanik maja tagasi.

Raekoja platsi ja Rüütli tänava nurgal asuva maja omaniku Vilhelm Fischmanni Eesti esindaja Kaljo Preemi ja Tartu Kultuurkapitali vahel sõlmiti esimene koostööleping 5. aprillil 1995, teine kultuurkapitali ja Fischmanni enda vahel 23. oktoobril 1997.

Mõlema koostöölepingu sisu on põhimõtteliselt ühesugune: maja haldaja on Tartu Kultuurkapital, saadavatest rendisummadest tuleb kümme protsenti kanda Austraalias elavale Fischmanni perekonnale, ülejäänu on kultuurkapitali jagu.

Tänu sellele on kultuurkapital saanud alates 1995. aastast Fischmannidelt justkui annetusena keskmiselt miljon krooni aastas. Koostöölepingu järgi lõpeb Tartu Kultuurkapitali senine hea põli 5. aprillil 2005.

Pere tahab majalt tulu

Kaks aastat tagasi suurannetuste eest Eesti ja Tartu kultuurielu edendajana Tartu linnalt aumärgi Tartu Täht saanud Vilhelm Fischmann tunnistas läinud nädalal Tartu Postimehele antud telefoniintervjuus, et pärast koostöölepingu tähtaja saabumist soovib tema pere hakata kõnealuselt majalt rohkem kasu saama.

Tema kinnitusel ei tähenda aga see, Tartu Kultuurkapital peaks majast välja kolima.

94-aastane Vilhelm Fischmann märkis, et praegu Tartu Kultuurkapitali hallatava maja jätab ta testamendiga oma kahele pojale, kes elavad samuti Austraalias.

«Eks uue koostöölepingu teevad mu pojad ja Kaljo Preem, kes kena inimesena on kohapeal minu eest asju ajanud ning kõige eest hoolitsenud,» sõnas Fischmann.

Kaljo Preem ei soovinud veel öelda, kes saab nn kultuurkapitali maja haldajaks 2005. aastal, ent oli veendunud, et koostööleping maja omaniku ja Tartu Kultuurkapitali vahel ei lõpe.

«See on päris reaalne, et Vilhelm Fischmanni pojad hakkavad ise seda maja haldama, sest poegadel on maja vastu suurem majanduslik huvi kui vanal Fischmannil,» märkis Preem. «Omaniku pojad ütlevad, et neil on ka lapsed ja pere ülal pidada ning nad pole mingid miljonärid.»

Et Tartu Kultuurkapital teaks toetuse vähenemisega arvestada, on Kaljo Preem ka neid juba hoiatanud, et senisel kujul koostööleping 2005. aastal suure tõenäosusega enam ei jätku.

«Siit ka väike vihje Eesti avalikkusele - nüüd on aeg ise eesti kultuurile õlg alla panna,» märkis 81-aastane Preem.

«On ju Eestis ja ka Tartus tekkinud jõukate kiht, kes võiksid kultuuri toetada. Fischmannide abi kultuurkapitalile jääb kindlasti selle näol, et nad võivad majas tasuta edasi tegutseda,» lisas Kaljo Preem.

Suurim kultuuri toetaja

Tartu Kultuurkapitali juhataja Ülle Koppel tõdes, et maja haldamisest saadav summa on olnud kultuurkapitali üks suurimaid tuluallikaid - tänavu näiteks toob maja sisse 1,6 miljonit krooni.

Sellest 10 protsenti, millelt kultuurkapital tasub riigile ka tulumaksu, läheb Fischmanni perele, misjärel kultuurkapitalile jääb umbes 1,4 miljonit krooni.

Sellest rahast hoiustab kultuurkapital pool miljonit krooni pangas, 250 000 krooni läheb stipendiumideks, ülejäänu maja ülalpidamiseks ja töötajate palkadeks.

Tartu Kultuurkapitali tänavune aastaeelarve on 6,5 miljonit krooni, sellest kolm miljonit on aastate jooksul panka kogutud puutumatu hoius, millelt saadavad intressid lähevad stipendiumideks.

Eelarvest makstakse stipendiumideks kokku 1,7 miljonit krooni, Tartu linnalt tuleb sellest 1,4 miljonit.

Ülle Koppel ei osanud veel täpselt vastata küsimusele, mis saab siis, kui kultuurkapital jääb perekond Fischmannide suurtoetuseta.

«Võibolla on Tartu linn nii hea, et annab meile hallata mõne teise maja, kust on võimalik renditulu saada. Väheusutav on, et suudame ise endale maja ehitada,» arutles Koppel.

«Võimalik ka, et muutume väikeseks, jagame kord-paar aastas stipendiume, võibolla lõpetame üldse tegevuse,» lisas ta.

Koppel ei välistanud ka võimalust, et Eesti on selleks ajaks jõudnud niisugusele majanduslikule järjele, et kultuurkapital saab samaväärsed uued toetajad.

«Hea, et Fischmannid on meid niigi kaua toetanud, pealegi veel meile väga rasketel aegadel,» tundis Koppel heameelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles