Eestlased tutvusid Puškini abil Venemaaga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loo ilmumist toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integ­ree­rimise Fond, kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus
Loo ilmumist toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integ­ree­rimise Fond, kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus Foto: Pm

«Produktõ, produktõ,» sonis öösel läbi une 17-aastane Tallinna koolitüdruk Maili Hütt. Ta oli kahe klassiõega saade­tud Peterburi vene keele ja kultuuriga tutvuma, ent millegipärast hakkas unes hoopis toidupoode meenutama.

Iseenesest pole põhjust imestada, et Hütile jäi meelde just toidupoodide venekeelne üldnimetus, mis Hüti sõnul oli Peterburis igal toidupoel nimeks. Ka venelasele jääks palju lihtsamalt meelde sõna «toidupood» kui näiteks lause: «Selles toas mõtiskles Aleksandr Puškin selle üle, kas hakata koos dekabristidega tsaar Nikolai I vastu mässama. Mässu asemel otsustas ta kirjutada veel ühe luuletuse.» 



Tegelikult pole teada, kas Tallinna koolitüdrukute reisi ajal mõni giid sellise lause ütles. Kolm Tallinna Arte gümnaasiumi 11. klassi õpilast, 17-aastane Laura Meier, 18-aastane Triin Pajur  ja Maili Hütt mäletasid reisist, et teemaks oli Puškin. Nad mäletasid, et käidi mitmes Peterburis asuvas Puškini endises elukohas, millest oli tehtud muuseum. Samuti käidi poeedi Tsarskoje Selos asuvas endises suvekodus ja tema sünniaastapäeva auks peetud kontserdil Smolnõi Soboris.



Mida giidid aga täpselt rääkisid, seda tüdrukud ei mäletanud, sest kõik kolm tunnistasid ausalt, et ega nad jutust kuigi hästi aru saanud. «Alguses oli väga raske, ent viimastel päevadel hakkasin juba paremini mõistma,» lausus Pajur.



Kolm tüdrukut valis reisiks välja nende vene keele õpetaja Diana Smirnova, et premeerida 1000 krooni maksva neljapäevase reisiga 11. klassi kõige tublimaid vene keele õppureid. Reisi korraldas ja maksis kinni Peterburi linnavalitsus, mida Eestis esindas Puškini instituut.



Samasuguse reisi korraldas Peterburi linnavalitsus peale Eesti ka Läti ja Soome kooliõpilastele, rääkis instituudi projektijuht Maria Neverdinova. Igast riigist oli 40 õpilast. Noored ööbisid samas hotellis, ent programmi ajakava oli neil erinev, et 120 õpilast väikeseid kortermuuseume üle ei ujutaks.



Kokkupuude Venemaaga muutis tüdrukute suhtumist idanaabrisse senisest positiivsemaks. Meier meenutas, et soovida jättis vaid Venemaa liikluskultuur, mis tegi tänavaületuse keeruliseks. Kui Tallinnas peatuvad autod sebra ees, siis Peterburis mitte, ning halvima vältimiseks jäi üle vaid kõnniteele tagasi hüpata.



«Ma soovitaks elada ilma eelarvamusteta, kuid kahjuks valivad paljud eestlased tuttavaid rahvuse järgi,» kahetses Meier. Hütt aga lausus, et tema arvamus Venemaast muutus reisi käigus täielikult. «Ma ei uskunud, et Venemaa nii ilus on. Võib öelda, et armusin Peterburisse ära,» lausus Hütt.



Juuli lõpus vahendab Puškini instituut kultuurireisi Moskvasse, mille eesmärk on samuti premeerida parimaid vene keele õppijaid. Meiergi läheks hea meelega. «Võiks veel, põnev on, olen avatud igasugustele ideedele,» lausus ta.



Kuigi neiu on reisi tagavaranimekirjas, pole minek kindel, sest ühte õpilast ei taheta teist korda reisile saata, lausus Smirnova. Moskva-sõiduks on õpilased välja valitud, kuid ta näeks seltskonnas hea meelega ka Meierit.



Õpilane meenutab


Triin Pajur


Mulle meeldis, et giidid olid väga hingestatud. Hea oli näha, kuidas inimene naudib oma tööd. Tõlki me ei kasutanud, proovisime ikka ise keelest aru saada, kuigi vahepeal tundus, et meid unustati veidi ära. Samas ma arvan, et nii oligi parem – olime iseseisvamad ja püüdsime rohkem vene keelt mõista.



Maili Hütt


Kõige eredamalt jäi meelde Smolnõi Sobor, kus kuulasime ka kontserti. Seal esitati Puškini teoseid isegi lauldes ja pilli mängides. Käisime ka Tsarskoje Selos, seal meeldis mulle Puškini magamiskamber. Kui teisel päeval oli meil bussiekskursioon Peterburis, siis mul jäi hing kinni. Kõik oli nii ilus ja suursugune.



Laura Meier


Kogu programm oli Puškini-teemaline, kuid jäi aega ka linnaekskursioonideks. Giidid, vene rahvusest muidugi, olid väga pühendunud. Nad jutustasid Puškinist, vaatamisväärsustest ja linna ajaloost väga ilmekalt ning süvenenult – nad lihtsalt armastavad ja austavad väga oma linna ja oma rahva suurkujusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles