Nüüd, mil Ühendriikides tähistatakse uhkusega 40 aasta möödumist esimeste inimeste jõudmisest Kuule, on USA edasised kosmoseavastused rahahäda tõttu suure küsimärgi all.
Rahapuudus pärsib Kuu-lennu juubelil USA kosmoseindu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastapäevaürituste avalöögi annab president Barack Obama, kes võtab täna Valges Majas vastu Apollo 11 meeskonnaliikmed Neil Armstrongi, Buzz Aldrini ja Mike Collinsi. Lisaks toimuvad pidustused Kennedy ja Johnsoni kosmosekeskustes, vastavalt Floridas ja Houstonis.
Armstrong astus Kuule USA idaranniku aja järgi 20. juulil 1969. aastal kell 22.56 ning sündmust jälgis teleritest ja raadiotest arvatavasti 500 miljonit inimest. Külma sõja kõrghetkel aset leidnud saavutus oli Vietnami sõja mülkasse vajunud ameeriklaste jaoks märkimisväärne tujutõstja, mis lisaks parajale annusele enesekindlust muutis ameeriklaste arusaamu teadusest ja religioonist, kirjutas eile uudisteagentuur AFP.
Ent tollased lootused, et 21. sajandi alguseks on Kuul inimkolooniad ning inimesed sõidavad Marsile mesinädalaid veetma, on osutunud pehmelt öeldes liigoptimistlikeks. Kuule tõstsid oma jala vaid tosin meest. Kõik nad on ameeriklased ja viimane tegi seda 1972. aastal, mil Apollo-programm lõpetati.
Küll on Ühendriikidel ambitsioonikas plaan taas USA astronaudid ekspresident George W. Bushi algatatud Constellationi projekti raames 2020. aastaks Kuule saata, et sinna baasid ehitada ja lähemalt Marssi uurima asuda. Paraku on selle rahastamine aina kasvava riigivõla tõttu suure küsimärgi all.
Murranguline pöördepunkt
«Arvan, et oleme seda aastapäeva tähistades jõudnud äärmiselt murrangulise pöördepunktini, sest vähemalt meie siin USAs oleme parajasti otsustamas, milline on inimeste tulevik kosmoses,» ütles AFP-le USA rahvusliku õhu- ja kosmosemuuseumi ekspert John Longsdon. «Ning ilma valitsuse rahastamiseta ei juhtu midagi.»
Constellationi kogumaksumuseks ennustatakse umbes 150 miljardit dollarit, kuid see ilmselt kasvab veelgi. Mullu hinnati kosmosesõidukit orbiidile saatva kanderaketi Ares I arvatav hind varasemalt 26 miljardilt ümber 44 miljardile dollarile.
Projekti hoogsalt kasvav maksumus ajendas Obamat varsti pärast presidendiks saamist tellima selle kohta täpsema analüüsi. Eksperdid annavad oma soovitused presidendile üle augusti lõpus.
«Kui mõni erand välja jätta, on meil olemas tehnoloogia või teadmine, et kui me tahame, saame inimestega Marsile minna,» ütles ekspertide paneeli juhatav Norman Augustine, lennukitootja Lockheed Martini endine tegevjuht. «Me võiksime panna Kuule teleskoobi, kui tahame. Tehnoloogia on suures osas olemas. Kõik sõltub sellest, kui palju me endale lubame.»
Et kommaritele ära teha
USA kosmoseagentuuri NASA tänavuse eelarve suurus on 17,6 miljardit dollarit ehk natuke alla ühe protsendi riigieelarvest ning säärase piskuga ei ole agentuuril endise astronaudi, senaator Bill Nelsoni arvates võimalik oma tööd korralikult teha.
Olgu võrdluseks lisatud, et Apollo-programmi tippaegadel 1960ndate keskel moodustas NASA Ühendriikide eelarvest enam kui viis protsenti ning eesmärgiga ameeriklased enne venelasi Kuule saata töötas 400 000 inimest. Nagu ütles Apollo 8 astronaut Bill Anders: «Me ei läinud Kuule teflonpannide või kuukivide pärast. Me läksime sinna, et räpastele kommaritele ära teha.»