Nädalavahetusel korraldatud reidil selgus, et riigimetsas asuvaid telkimisalasid kasutavad inimesed on teadlikumaks muutunud ja seadust rikutakse senisest vähem.
Puhkajad on hakanud telkimisaladel paremini käituma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel käisid päästekeskuse, keskkonnainspektsiooni ja riigimetsa majandamise keskuse töötajad Krapi ja Lemme telkimisaladel, et kontrollida seal kehtestatud nõuetest kinnipidamist.
Pääste- ja keskkonnainspektsioon algatasid kumbki ühe väärteomenetluse.
Päästekeskuse algatatud väärteomenetlus oli Lääne-Eesti päästekeskuse juhtivinspektori Villu Ilvese sõnul seotud lõkke tegemisega selleks mitte ettenähtud kohta.
Kui möödunud aastal leiti lõkkeid lausa roostikust, siis sel aastal olid peamised rikkumised seotud lõketega, mis olid tehtud eelmiste külastajate valmistatud kividega ääristatud asemele.
«Inimesed eeldasid, et need ongi RMK tehtud lõkkeasemed,» sõnas Ilves ja lisas, et neil juhtudel piirduti selgitustööga.
RMK on nii Krapi kui Lemme telkimisalale paigaldanud ligi 40 lõkkealust, millest pooled on katuse- ja sädemepüüdjaga, ning lisaks on lubatud lõkke tegemine ja grillimine metallist grillialustel.
RMK Pärnumaa puhkeala loodusvahi Reimo Grentsi sõnul on kogu vajalik info selle kohta, mis on telkimisalal lubatud ja mis mitte, olemas kohapeal infostendidel ja RMK kodulehel ning enne telkimisalale puhkama minemist tuleks need reeglid endale selgeks teha.
Ta lisas samas, et eelmiste aastatega võrreldes on pilt palju positiivsem. «Varasemalt tehtud selgitustöö ja reidid on hakanud vilja kandma ning sel aastal oli juba paljudel oma metallist grillialus kaasas» tõdes Grents.
Keskkonnainspektsiooni algatatud väärteomenetlus oli seoses ebaseadusliku metsaraiega - puhkajate seltskond oli Lemme puhkeala kõrvalt metsast raiunud puu ja toonud selle puhkealale lõkkematerjaliks.