Rein Otsason säras rahaloojast professorina

Foto: Postimees.ee

Laupäeva õhtul lahkus südamerikke tõttu Rein Otsason, taasloodud Eesti Panga esimene president ja rahareformi üks ettevalmistajaid.

Tänavu mais 73-aastaseks saanud Otsason tegutses kuni viimase ajani enda loodud Krediidipangas nõukogu esimehena. Samas oli ta aktiivne Res Publica volikogu liige.

«Rein oli suur mõtleja ja aktivist. Just temasugustel inimestel elu ja partei püsibki,» meenutas respublikaan Indrek Raudne. «Tema lahkumine on meile suur kaotus.»

Kuigi eriliseks saavutuseks jäi Otsasonil Krediidipanga edukalt läbi kriiside juhtimine, jääb Eesti majandusajaloos tema säravaimaks tööks Eesti Panga taasasutamine ja oma rahale ülemineku ettevalmistamine.

28. detsembril 1989. aastal määrati Otsason taasloodud Eesti Panga esimeseks presidendiks, kus ta oli 1991. aasta septembrini. Keskpanga presidendina kuulus ta ka rahareformikomitee esimesse koosseisu ja ta oli ka oma raha kontseptsiooni üks väljatöötajaid.

Rahareformi ettevalmistamise eest annetas president Arnold Rüütel talle mullu Riigivapi teenetemärgi. Sümboolseks tähiseks Rein Otsasoni tehtust on tema allkiri ühe- ja kahekroonistel pangatähtedel.

«Ta oli teadlase tüüpi inimene, kes võttis teooria ja püüdis seda rakendada. Kuigi Otsason lasi meil suhteliselt vabalt tegutseda, töötas ta rahareformi plaani kodus välja suhteliselt üksinda,» meenutas Eesti Pangas koos Otsasoniga töötanud Rain Lõhmus.

Samal ajal keskpangas töötanud Heldur Meeritsa meenutustes oli Otsason inimene, kes eelistas meeskonnatöö asemel pigem paljud asjad ise ära teha. Just tänu Otsasonile valis Eesti oma rahale ülemineku ilma vahevariantideta. «Ta suutis rumalusi, nagu Eesti rubla kehtestamine, tõrjuda,» hindas Meerits.

Otsason suutis keerulisel majandusreformide ajajärgul, 1980ndate aastate lõpus, edukalt laveerides nõukogude keskpanga ja kohalike poliitikute vahel, rajada Eesti Pangale tugeva vundamendi.

Ta pidas visa võitlust selle nimel, et Eesti Pank ei muutuks mitte valitsuse pangaks, vaid jääks tõeliselt iseseisvaks keskpangaks. Ka krooni tagava valuutakomitee süsteemis on suur roll Otsasonil.

«Ta oli sel ajal kõrgel tasemel kaasaegse mõtlemisega majandusteadlane, kes teadis hästi teiste sotsialistlike riikide tausta,» rääkis majandusteadlane Ivi Proos.

Otsasoni suurema tähelennu piduriks saigi teda tundnud inimeste hinnangul temas peitunud teadusemees. Otsason oli suhteliselt kinnine inimene.

Ta ei olnud aval suhtleja. Seetõttu jäid ta saavutused ka paljuski tema järglase Siim Kallase särava isiku varju. Otsason sobis juhiks ajal, kui oli vaja välja töötada reformi alused, kuid nende elluviijaks ja laiade massideni viijaks ta hästi ei sobinud.

Tema ettevaatlikkus, tagasihoidlikkus ja umbusklikkus suutsid tõenäoliselt hoida Krediidipanka teiste väikepankadega sarnasest hävingust, kuid samas sai see ka tõkkeks panga mõjuvõimu suurenemisele.

Otsason lõpetas kiitusega Tallinna 2. Keskkooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna. Majandusdoktori väitekirja kaitses ta NSVL Plaanikomitee Majandusuuringute Instituudis teemal «Isemajandava ettevõtte efektiivsuse kriteeriumid».

Oma üheks tähtsamaks teadustööks pidas ta koos töögrupiga Eesti NSV isemajandamise kontseptsiooni väljatöötamist 1988. aastal.

Üheks oma suuremaks õnnestumiseks on Otsason ise nimetanud aga Eesti raha trükkimise organiseerimist tingimustes, kus raha tellinud riiki polnud olemas ja tellijal polnud raha.

«Mõnus härrasmees oli, kikkhabemega professorihärra oma loomult, kes aga istus pangahärra kabinetis.

Oma siinsete kolleegide seas nagu mingist muust ajast ja kohast pärit. Sealt, kus pangahärrad ongi temaealised ja tema moodi. Pedant, põhjalik, isegi vahest liigagi palju,» meenutas Otsasoni temaga tihedalt suhelnud ajakirjanik Peeter Ernits.