iDeal kampaania

Kallas ja Parts andsid jaanuaris parteide liitumisele rohelise tule

Enamikule parteikaaslastele üllatuslikult kirjutas Reformierakonna esimees Siim Kallas (vasakul) tänavu jaanuaris Res Publica juhi Juhan Partsiga alla ühinemismemorandumile.

FOTO: Postimees.ee

Kui Res Publica esimees Juhan Parts kutsub reformierakondlasi liitumisele, on tal varrukas trumpäss – Reformierakonna kauaaegse liidri Siim Kallase allkiri dokumendil, mis kirjeldab detailselt kahe võimupartei ühinemist.

Peaminister Parts ja Kallas – kelle valitsus nimetas kaks päeva hiljem eurovoliniku kandidaadiks – kirjutasid tänavu 13. jaanuaril alla kaheleheküljelisele dokumendile «Ühinemismemorandum», millega Reformierakonna ja Res Publica juhid väljendasid «valmisolekut kahe erakonna ühinemiseks».

Seeläbi tekkida võival paremtsentristlikul suurerakonnal oleks kahe peale parlamendis 47 kohta 101st.

Uue partei põhiväärtusteks oleks «inimkesksus, turumajandus, hoolivus (perekond ja töö), kord, tulevikkusuunatus, positiivne rahvuslus ja keskkonnasäästlikkus» ning põhivastasteks «vasakpoolset võrdsustamispüüet ja sotsialistlikku ümberjagamist kandvad ideed, samuti püüdlused viia Eesti välja Lääne mõjusfäärist».

Juhtroll Res Publicale

Eelmise kevade valimistel parlamendis 28 tooli ja peaministri portfelli saanud Res Publica toetus oli tänavu jaanuari alguses 14 protsenti, tubli kaks korda rohkem kui praegu.

«Ühinemismemorandum» andis Res Publicale uues parteis nii esimehe, peaministri kui ka volikogu esimehe koha, Reformierakond saanuks peasekretäri ameti, liiterakonna juhatusse kuulunuks mõlema partei senised juhatused.

Ühinemine pidi Kallase ja Partsi arvates lõppema hiljemalt järgmise aasta 31. märtsil, pool aastat enne kohalikke valimisi.

Kallast ja Partsi ajendas memorandumit allkirjastama kartus, et 2007. aasta parlamendivalimistega tuleb võimule vasakpoolne valitsus, mida killustunud paremparteid ei suuda väärata. Ka lootis Kallas päästa Reformierakonna nišipartei saatusest, mille osaks ongi jääda kolmandaks-neljandaks parlamendiparteiks.

Kümme kuud hiljem surub Res Publica jätkuvalt Reformierakonda ühinemisele, kuid põrkub vastu kõhklemise seina. «Teoreetilise ideena on see arutamist väärt,» mõõdab sõnu Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen, üks suuremaid ühinemisskeptikuid.

Reformierakonna skeptikud kardavad, et Res Publica langev maine rikub nendegi ülikonna, ning Kallase järel partei liidriks kerkiv majandusminister Andrus Ansip ja erakonna mõjukas strateeg Rain Rosimannus räägivad vastuargumente kurtidele kõrvadele.

Osa Res Publica nn noorest tiivast, keda võis näha europarlamendi valimisplakatitel, mõjutab Reformierakonda kuluaarijuttudega, et kui ühinemine jääb ära, tuleb uus võimuliit koos Keskerakonna ja Isamaaliiduga ning reformierakondlased leiavad end parlamendi opositsioonipingilt.

«Lapsejutt,» kohmab Res Publica kui partei üks mootoreid Toompea lossi puhvetis. Aga temagi teab ühinemise vajalikkust: «Kui kohalikeks valimisteks erakonnad ei ühine, läheb Res Publica seest katki, sest pärast kesist valimistulemust algab süüdlaste otsimine.»

Ametlik ettepanek

Aga respublikaanid pole Reformierakonnale ametlikku ühinemisettepanekut teinud.Jaanuari memorandumit kutsuvad nemadki nüüd vaid «kavatsuste protokolliks» või «kahe esimehe visiooni paberiks».

Res Publica peasekretär Ott Lumi ütleb, et ettepanek tehakse siis, kui see kindlasti toetust leiab. «Mida päev edasi, seda ebatõenäolisemaks muutub võimalus, nagu võiks ühinemine toimuda enne järgmisi kohalikke valimisi,» tõdeb ta.

Kohalikel valimistel hakkavad mõlemad parteid püüdma sama valijaskonda, kirjeldab tulevikku peaminister Partsi lähikondne. «Tekib vastupandamatu soov teist opositsiooni jätta, kõik võtavad kindad käest ning Res Publica ja Reformierakond hakkavad teineteisele vastanduma,» kirjeldab ta.

Reformierakonna üldkogu tuleb 21. novembril. Mis on Kallase sõnum koduparteile?

«Olen alati olnud seda meelt, et parempoolsed jõud tuleks ühendada. Olen teinud vastavaid ettepanekuid omal ajal ka Mart Laarile ja Mart Siimannile. Kohe pärast [viimaseid Riigikogu] valimisi kõnelesime sellest ideest korduvalt Partsiga. See idee on tänagi aktuaalne ja usun, et varem või hiljem ka teostatav.»

Kaks võimuerakonda

Reformierakond

• Asutati 13.11.1994, esimees Siim Kallas, ligi 4200 liiget.

• 1995 sai Riigikogu valimistel parlamendis 19 kohta, poole aasta pärast läks Tiit Vähi valitsusse, kust lahkus sügisel 1996.

• 1999 sai parlamendis 18 kohta, läks koos Isamaaliidu ja Mõõdukatega Mart Laari valitsusse, 2002. aasta alguses lahkus sealt ja tegi uue valitsuse Keskerakonnaga. Kallas sai peaministriks.

• 2003 sai parlamendis 19 kohta, valitseb koos Rahvaliidu ja Res Publicaga.

Res Publica

• Paremtsentristlik rahvapartei Vabariigi Eesti – Res Publica loodi 8.12.2001, esimees Juhan Parts, üle 5000 liikme.

• 2003 sai Riigikogu valimistel parlamendis 28 kohta ja peaministri koha, valitseb koos Rahvaliidu ja Reformierakonnaga.

Allikas: Reformierakonna ja Res Publica koduleheküljed

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles