Järgmisel nädalal jõuab Eestisse juba teist korda Stavangeri sümfooniaorkester. Norras üsna kammerliku orkestrina alustanud kollektiiv on viimastel kümnenditel Frans Brüggeni ja Aleksander Dmitrijevi käe all teinud läbi tormilise arengu.
Soe käepigistus Stavangerist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stavangeri sümfooniaorkestri muusikud on lisaks tavapärasele kontserttegevusele seotud projektidega, mille raames nad aitavad jalule muusikaelu väljaspool Norrat.
Kümme aastat tagasi tekkis Eestis Nissi vallas selle algatuse tulemusel orkester Nissi Trollid. Norra muusikud toetasid neid pillide ja nootidega.
Nissi vald sai sellise õnne osaliseks tänu asjaolule, et neil on sõprussuhted Norra Randabergi linnakesega, kust on pärit ka mõned Stavangeri orkestrandid.
Tänulikud Nissi Trollid
Kontaktisik Norra ja Eesti vahel on nende kümne aasta jooksul olnud Stavangeri sümfooniaorkestri löökpillimängija Ivar Alte Fjordheim. Fjordheim on lisaks Nissi Trollidele õpetanud igal suvel Põltsamaa puhkpillimuusika päevadel noori löökpillimängijaid ning andnud meistrikursusi nii Eesti Muusikaakadeemias kui ka G. Otsa nimelises muusikakoolis.
Kodumaal Norras on Fjordheim samuti seotud mitme harrastusorkestriga. Norras on harrastajate tegevus väga kõrgel järjel, pilli mängivad nii vanad kui noored. Nissi Trollide eestvedaja Tõnu Sal-Saller kinnitab, et tänu sellisele harrastusmuusikute tegevuse soosimisele hinnatakse Stavangeri sümfooniaorkestrit Norras eriti kõrgelt.
Eestisse tulevad norra muusikasaadikud Sal-Salleri sõnul mõttega, «et me ei kiskleks omavahel, vaid mängiks näiteks koos pilli».
Nissi Trollide orkester tunnistab praegu, et on tõusnud oma jalgadele ja on valmis samamoodi teisi aitama.
Stavangeri muusikute suur sõber Tõnu Sal-Saller nimetab orkestri õnnestumiste seas just norra muusika esitamist.
Orkestri repertuaarist ei puudu Brahmsi, Raveli ja Debussy teosed, kuid Tveitti muusikat tõstab Sal-Saller esile kui midagi eriti ilusat ning ta ei ole kindel, kas teised orkestrid suudaksid seda nii hästi mängida.
«Mul on siin kodus plaate, tõelise rõõmu ja vaimustusega mängitud, nad on tõelised oma muusika fanaatikud. Leidsin kaks plaati oma riiulist, siin on Geirr Tveitti rahvalaulutöötlustest kaks süiti, see on suurepärane muusika.»
Eestis esineb orkester oma muusikalise juhi soomlanna Susanna Mälkki käe all. Mälkkil on leping Londonis asuva agentuuriga Harrison Parrott. Selle agentuuri all tegutsevad näiteks John Adams, Tan Dun ja Sakari Oramo, aga ka Neeme ja Paavo Järvi.
Kaunist orkestrimuusikat
Soomlanna on toonud orkestri repertuaari tänapäevast muusikat, kuid tema teine prioriteet on romantilis-modernsed teosed. Ja see on üsna loomulik, sest Mälkki on õppinud Esa-Pekka Saloneni ja Jorma Panula käe all.
Eesti programm algab Geirr Tveitti sümfoonilise pildiga «Nykken». 1908. aastal sündinud helilooja pühendas ennast norra rahvaviiside kogumisele ja arraneerimisele.
Kavas on veel kaunist ja tuntud orkestrimuusikat. Kõlavad Griegi ja Sibeliuse teosed ning Johannes Brahmsi «Sümfoonia nr 2».
Enne kontserdisaali sisenemist saab Estonia kontserdisaali fuajeesse üles pandud näitusel tutvuda Stavangeri orkestri vaimsusega läbi norra fotograafi Dag Eivind Thorenfeldti fotosilma.
Sümfooniakontsert ja fotonäitus
Stavangeri sümfooniaorkester (Norra), dirigent Susanna Mälkki
Kavas: Geirr Tveiti norra rahvamuusika seaded, Griegi, Sibeliuse ja Brahmsi teosed
16. novembril Vanemuise kontserdimajas,
17. novembril Estonia kontserdisaalis,
18. novembril Pärnu kontserdimajas.
Dag Eivind Thorenfeldti fotonäitus Estonia kontsertsaali ruumes.