Rootsi vedas Estonial salaja sõjaelektroonikat

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tallinna sadamas seisnud Estonia. Asjatundjate hinnangul parvlaeva meeskond tõenäoliselt laeval Rootsi toimetatud sõjaväetehnikast midagi ei teadnud.

FOTO: Postimees.ee

Rootsi sõjaväeluure vedas kümme aastat tagasi parvlaeval Estonia Tallinnast Stockholmi siin asunud Vene vägedelt ostetud salajasi elektroonikaseadmeid, väitis toona Rootsi tollis töötanud ametnik telesaates.

Kümme aastat tagasi uppunud reisilaevaga Estonia veeti suure saladuskatte all Rootsi Vene päritolu militaarvarustust, teatas teisipäeva õhtul Rootsi telesaade «Uppdrag granskning».

Tõenäoliselt tegelesid salakaubaveoga Rootsi kaitsejõudude esindajad koostöös Ericssoni kontserniga, väideti seal.

«Rootsi võimud leiavad, et uut uurimist ei ole mõtet alustada ilma kindlate asitõenditeta. Näitame, et Estoniaga veeti relvi, kuid me veel ei tea, kas õnnetusööl oli laeval selline laadung,» tsiteeris teisipäevane Helsingin Sanomat saate toimetajat Lars Borgnäsi. «Selle kindlakstegemine võib asjadele uue pöörde anda.»

Kõrgem käsk

Rootsi sõjaväeluure kunagise salaoperatsiooni avalikustas nüüd pensionil olev endine tolliametnik Lennart Henriksson. 1994. aasta 14. septembril kutsuti ta koos oma otsese ülemusega tollivalitsusse, kus sai korralduse lasta kontrollimata läbi auto, mis sõitis Estonial Tallinnast Stockholmi.

Sellise korralduse sai Henriksson esimest korda: tavaliselt kontrollis Rootsi toll kõiki Eestist saabunud autosid. Kui mainitud Volvo 745 maastur sõitis sadamakaile, heitis Henriksson siiski pilgu pagasile. Seal paistis olevat sõjaväeelektroonika. Ta märkis üles ka auto numbri ja juhi nime – Frank Larsson.

Auto oli rentinud Ericssoni kontserni tütarettevõte Ericsson Access. Selle kompanii nüüdseks pensionil olev tegevjuht rääkis telesaates, et osal firma töötajatest oli sõjaväeline taust ning autojuht kandis arvatavasti väljamõeldud nime.

Teine, suuremat lasti vedav auto pääses kokkuleppe kohaselt tollikontrollita Stockholmi sama aasta 20. septembril ehk nädal enne Estonia hukkumist tormisel Läänemerel.

«Uppdrag granskningi» tegijate valduses on lindistused Henrikssoni ja tema ülemuse Stig Sandelini vahel tänavu sügisel peetud telefonikõnelusest, kus Sandelin möönab, et Rootsi toodi kaitsejõudude käsu kohaselt saadetisi.

Estonia huku ööl, 28. septembril 1994 oli Henriksson puhkusel.

Sandelin aga väidab, et õnnetusööl ei edastatud neile andmeid relvalasti liikumise kohta Läänemerel.

Rootsi kaitsejõudude ja sõjaväeluure tolleaegne juhtkond ei soovi päevavalgele ilmunud fakte kommenteerida.

Äri Vene armeega

Postimeest eile konsulteerinud eriteenistusliku taustaga ametnikud pidasid tõenäoliseks, et Rootsi sõjaväeluure võis otse või vahendajate kaudu osta kuni 1994. aasta 31. augustini Eestis asunud Vene sõjaväelastelt salajasi elektroonikaseadmeid.

«Kui meil olnuks raha, võinuks me soetada endale isegi kosmosetehnika hulka kuuluvaid vidinaid, mida siin Vene armee mustal turul müüdi,» tunnistas üks kümme aastat tagasi kaitseväes teeninud inimene. «Aga meil ei olnud raha sellisteks tehinguteks, vajasime eelkõige veoautosid, laskemoona, saapaid, telkmantleid ja kõike muud, mida Eesti kaitsejõududel vaja läks.»

Üks eelmainitud inimese kolleege tunnistas, et toona võis märgata Eestile sõbralike riikide suurt huvi Vene üksuste vastu ning kindlasti toimus siis tehinguid, mille tulemusena said meie naaberriigid endale loodetavasti üht-teist huvitavat.

Postimeest konsulteerinud allikad avaldasid veendumust, et Estonia meeskond selllistest vedudest midagi ei teadnud.

1994. aasta sügise sündmused

• 31. augustil 1994 lahkusid viimased Vene väed Eestist.

• 14. septembril 1994 sai tolliametnik Lennart Henriksson ülemustelt väidetavalt käsu lasta kontrollimata läbi Ericssoni tütarettevõtte renditud maastur

• 20. septembril 1994 tuli uus käsk lasta Stockholmi tollist üks auto kontrollimata läbi

• 28. septembril 1994 läks parvlaev Estonia põhja

Allikas: «Uppdrag granskning»

    Tagasi üles