Uues keeleseaduse eelnõus on mitmeid muudatusi, mis puudutavad ajakirjanduses, sealhulgas ka raadio- ja tele-eetris, kasutatavat eesti keelt.
Riik hakkab ajakirjanduselt nõudma korrektset eesti keelt
25. juuli 2009, 16:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleseaduse eelnõus on täpsustatud ja laiendatud kirjakeele normile vastava eesti keele kasutamise kohustust - viimane laieneb nüüd ka ajakirjandusväljaannetele, samuti peavad filmidele ja saadetele lisatavad subtiitrid vastama kirjakeele normile, selgub osalusveebis olevast eelnõu seletuskirjast.
Näiteks on seadusemuudatusega kavas kehtestada korrektse eesti keele kasutamise nõue eestikeelsetele tele- ja raadiosaadetele. Seaduse koostajad möönavad, et pigem on tegemist sättega, mis peaks kutsuma üles korrektsele keelekasutusele.
«Korrektne jääb siinkohal määratlemata õigusmõisteks, mille konkreetne sisu selgub asjaomast juhtu hinnates - reeglina võib korrektseks lugeda keelekasutust mis on asjalik, arusaadav ja selge,» seisab seletuskirjas.
Samuti tuleb pärast seadusemuudatuse seaduseks saamist hakata kõiki eestikeelsetes raadiosaadetes esinevaid võõrkeelseid tekste hakata tõlkima eesti keelde.
Veatud subtiitrid
Seadusemuudatuse kohaselt peavad edaspidi ka filmide ja telesaadete subtiitrid olema korrektses eesti keeles ning see nõue on eelnõu koostajate kinnitusel vaatajate huvides ning on kooskõlas keeleseaduse üldise eesmärgiga kaitsta ja säilitada eesti keelt.
Muudatust põhjendatakse ka sellega, et filmide - nii telekanalite kui filmilevi kaudu näidatavate - subtiitrites esinevatele ebatäpsustele, vigadele ja küündimatule keelekasutusele on keeleinimesed pidevalt tähelepanu juhtinud.
Lehelugeja õigustatud ootus
Keeleseadusesse lisandub ka paragrahv, mis sätestab kirjakeele normi järgimise kohustuse üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaannetes, sh veebiväljaannetes. «Trükiajakirjandus avaldab suurt mõju inimeste keelekasutusele ning seetõttu on oluline, et see oleks heas eesti keeles. Vajadus uue normi järele tuleb sellest, et ajakirjanduskeele kvaliteet on aasta-aastalt halvemaks muutunud,» põhjendatakse muudatust.
Samuti on kavandatav muudatus kooskõlas ka tarbijakaitseseaduses sätestatud nõudega, et toode või teenus peab olema selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab.