Politseikooli võrdsed nõuded võivad olla sooline diskrimineerimine

Sandra Maasalu
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseikooli eksam.
Politseikooli eksam. Foto: Sille Annuk

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna hinnangul võivad Paikuse politseikooli võrdsed nõuded füüsilistel katsetel olla naistele diskrimineerivad.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõuniku Käthlin Sanderi hinnangul võib Sisekaitseakadeemia politseikolledži Paikuse politseikoolis alates käesolevast aastast rakendatud võrdsuse põhimõte, mille järgi naistele ja meestele kehtivad füüsilistel katsetel samad normid, olla kaudne sooline diskrimineerimine.

Sander märkis, et näilist võrdsust taotlev säte seab antud juhul naised meeste suhtes ebavõrdsesse olukorda, sest neil on politseikooli raskem sisse saada.

«Võib eeldada, et võrdsuse kriteeriumi kehtestamise üheks eesmärgiks on piirata naiskandidaatide juurdepääsu õppele, see tähendab suurendada edukate meeskandidaatide osakaalu, mis omakorda tõenäoliselt suurendab meeste osakaalu konstaablite seas,» arutles Sander.

Tema sõnul ei saa aga naiste osakaalu vähendamist politseinike seas pidada õigustatud eesmärgiks. Seega võib nõuniku hinnangul olla tegu kaude soolise diskrimineerimisega.

Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset siis, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab ühest soost isikud teisest soost isikutega võrreldes ebasoodsamasse olukorda.

Samas tuleb silmas pidada, et kui sellel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud, siis eelkirjeldatud olukorda kaudseks diskrimineerimiseks siiski ei peeta.

«Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on otsene ja kaudne diskrimineerimine keelatud,» märkis Sander.

Sander nõustub, et politseiniku võime enda ja teiste eest välja astuda on oluline ja seega kehaliste katsete võrdsuse normi kehtestamisele mõistlik eeldus.

«Kuid analüüsimist vajaks see, kas ühtse kehaliste katsete normi kehtestamine kandidaatide sobivuse hindamisel, mis piirab naiste juurdepääsu konstaabliõppele ja -ametile, on selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja vajalik,» ütles Sander.

Sanderi hinnangul võiks kaaluda, kas politseinike võrdseid võimeid oma ametis oleks võimalik saavutada ka muude vahenditega, näiteks teatavate oskuste andmisega õppe käigus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles