Rõõmus suvi võrkkiiges

FOTO: Corbis

Kiiges või ripptoolis võib nautida suve nii aias, terrassil kui rõdul. Kui istumisalus on korralikult ja turvaliselt kinnitatud, saab sellest tõenäoliselt nii suurte kui väikeste lemmikpaik.

Pole midagi mõnusamat, kui kerida end soojal suveõhtul võrkkiike, kaasas lemmikraamat ja midagi maitsvat. Troopikas on võrkkiik suisa hädavajalik – kahe puu vahel rippudes pääseb sulle ligi vähem putukaid ega ole ülearu palav.

Lisaks meilgi ammu tuttavatele võrgust kiikedele kasutatakse maailmas veel mitmeid erinevaid kiikesid. Kindlasti on mõnus istuda kangast valmistatud kiiges, vähem on siinkandis levinud ripptool, mis vähemalt pealtnäha tundub samuti väga mugav olevat.

Traditsiooniliselt kinnitatakse võrkkiiged ikka kahe puu vahele. Alati sobiva vahemaa ja suurusega puid käepärast pole, aga riputamiseks sobivad hästi ka rõdud, terrassid, kaatrid ja miks mitte ka siseruumid.

Kinnitamine

Kiigeotsad kinnitatakse pooleteise kuni kahe meetri kõrgusele, sel juhul jääb kiige keskkoht maast umbes 40-60 cm kõrgusele. Kasutades kiik venib, seetõttu võib alguses selle kinnitada ka enam pingule, nii et keskkoht jääks maast umbes meetri kõrgusele.

Kui aga kiike kasutavad väikesed lapsed ning pinnas kiige all on kõva, tasuks see köita võimalikult madalale.

Selle, kui kaugel peavad kiigeotste kinnituskohad üksteisest asuma, määrab kiige pikkus – õige vahemaa oleks umbes pool meetrit lühem kogupikkusest – näiteks 3,5-meetrise kiige otsakinnitused võiksid asuda teineteisest kolme meetri kaugusel.

Muidugi saab reguleerida ka kiige pikkust, sidudes pikendamiseks otstesse köit või lühendamiseks otsaköitesse lisasõlmi. Viimasel juhul tasub sõlmede vahele kinnitada väike puupulk, et need liiga kõvasti sõlme ei tõmbuks.

Alati enne kiige riputamist tasub veenduda, et nii köis kui puud oleksid piisavalt tugevad. Kui kasutad seinakonkse, tuleb kindlasti valida õiged – puuseinale omad ja betoon- või kiviseinale omad konksud. Paha ei teeks osta ehituspoest head kinnituskonksud ka köiele.

Ühelt poolt saab köie nende abil kindlalt kinni tõmmata, samas lasevad need kiike või tooli kergelt taas lahti võtta ja mujale tõsta. Kui puid ega sobivaid seinu pole käepärast, võib osta spetsiaalse kiigetoe või valmistada selle ise.

Kiigega mere ääres

Kes tahab mererannas vee ääres võrkkiiges mõnuleda, selle jaoks on ostetud kiigealus ainus võimalus. Sel puhul on eeliseks, et võite kiikuda täpselt seal, kus süda lustib.

Ripptooli võib kinnitada köiega tugeva puuoksa külge või konksuga lakke. Tool võib konksu otsas rippuda kas köie või metallketiga, mille abil saab ka toolikõrguse kasutajale parajaks teha. Kinnitades konkse mitmesse oma lemmikpaika, võite ka tooliga mööda kodu ringi kõndida – vastavalt ilmale ja meeleolule rippudes koos oma raamatu või kohvitassiga kord rõdul, kord toas.

Alati peab jälgima võrkkiige materjali – mõned neist ei talu pikka väljas olemist ja liigselt võib neid kulutada ka pidev päikesekiirgus. Puuvillasest kangast kiikesid ei või vihmaga välja jätta – neid on raske kuivatada ning kui puuvill on pikemaks ajaks märjaks jäänud, võib kangas või nöör kergesti hallitama minna. Seetõttu tuleb märjaks saanud puuvillakiik alati kiiresti kuivatada.

Tee oma kiik ise

Selleks vajad:

• õmblusmasinat

• ristkülikukujulist kangatükki

• tugevat niiti (nööpnõelu)

• köit

Kui plaanid kiige matkale kaasa võtta, vali eelkõige kerge (ja tugev) kangas. Kuid kindlasti peab riie olema õhku läbilaskev, sest pole midagi ebamugavamat, kui palaval suvepäeval kilekotis pikutada.

Pikkust peaks kiigel olema umbkaudu 70 cm enam kui kõige pikemal pikutajal.

Meetrist kitsamat kiike teha ei tasu, pooleteisest meetrist laiemat vast ka mitte.

Värvi valides tasub meeles pidada, et tume kangas tõmbab kuumust ligi. On väidetud ka, et putukad kogunevad meelsasti just tumedast kangast õhkuva kuumuse peale.

Lisaks vajad kaht lühemat köiejuppi – mõlemad u 60 cm, ja kaht pikemat – umbes 2-meetrist. Ära kasuta nailonnööri, see on libe, ega püsi sõlmes. On tähtis, et köis raskusele korralikult vastu peaks.

Mõlemad pikad küljed keera kaks korda umbes 1cm laiuselt sisse, kinnita nööpnõeltega ja õmble kaks korda läbi.

Lühemad servad keera sisse ühekordselt ja õmble kinni. Seejärel keera otsaservad umbes 10 cm laiuselt tagasi ja õmble serv kolm korda läbi.

Tõmba lühemad köiejupid läbi tekkinud tunnelite. Seo nad kinni tugeva sõlmega, sest seda köit ei ole sul enam kunagi vaja lahti siduda. Pikemad köied kinnita otstesse seevastu sõlmega, mida saaks ka vajadusel lahti siduda – palju kergem on oma kiik kokku voltida, kui selle otstes ei ripu meetrite kaupa köit.

Kui kangast jäi üle, poleks paha mõte teha uuele kiigele ka käepärane kott.

Allikad: Nanne OY, www.seasidehammocks.com

Tagasi üles