Glivei sadomasokostüümis ja mustaks värvitud silmaalustega Gerli Padarit kodus ei näe. Kodus on ta hoopiski kaheksakuuse tütre Amanda ema. Kuid milline on tegelik Gerli Padar?
Gerli päikesest pakatav elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haljalast pärit ja ülimalt efi lauluhäälega Gerli Padarist on taas põhjus rääkida. Aastaid Eesti ja Soome vahet sõitnud lauljatar võttis kevadel kätte ja kuulutas välja oma bändi konkursi. Nüüdseks on viieliikmeline bänd tegutsenud paar kuud ja esinemistest, tunnistab Padar, puudus ei tule. Ja kuigi glive on näiteks noorem kui Gerli ja tema soomlasest abikaasa Aki Padari kaheksakuune tütretirts Amanda, on lauljanna oma pundiga valmis katsetama ja proovima Et leida just selline oma nägu, mis peaasjalikult endale meeldiks.
Ja selgub, et glivei singlit ehtiv bändiliikmete nägudest kokku monteeritud mõtlik tegelinski, see maniakaaldepressiivne skisofreenik, nagu ütleb Gerli iroonilise muigega, lauljatarist endast nii väga ei erinegi. Ühel päeval näed sa asju lihtsalt ühtemoodi, teisel päeval teistmoodi, lausub lauljatar.
Glivei kokku pannes võtsid endale ju suure riski. Kui tavaliselt sünnivad bändid n-ö loomulikul teel, siis teie tegite teisiti. Aga võib-olla ei sobi teie iseloomud üldse kokku?
Kevadisel konkursil sain iseloome õnneks kombata. Et ma ise olen mänginud väga erinevates koosseisudes, siis usaldan oma vaistu, et see sobib ja see mitte. Ja ma olen tulemusega rahul. Meil on täiesti eriline bänd.
Tähendab see, et selles bändis on vaid üks diiva ja üks otsustaja: Gerli Padar?
Andsin algusest peale mõista, et nii see olema ei hakka. Ma ei taha, et meil oleks tulemuseks Gerli Padar ja glive. Ent selge see, et inimesed vaatavad rohkem lauljat. Pealegi on mul ikkagi kümme aastat lavakogemusi, sestap ka paratamatult suurem sõnaõigus. Noored on lahedad: nad julgevad rohkem eksperimenteerida. Mina olen ju ses mõttes vana, et minu kohta enam ei kehti ütlus «julge hundi rind on rasvane». Nemad on mulle toeks.
Eksperimenteerimisjulgust paistab sinus olevat: koos gliveiga kadusid ka kiharad. Nii et julged katsetada küll ju!
See tuli tegelikult juba enne glivei. Mulle meeldib kohutavalt peamassaa. Ja kui abikaasa Aki ühel õhtul mu juukseid sasis ja raseduse tõttu väljalangevaid juukseid oli nii palju, siis tundsin: rohkem ma neid ei kannata. Algul mõtlesin, et võtan vaid pisut lühemaks. Siis aga ütles Aki, et mis sa siin jamad, lase kohe kiilaks. Sa ei kujuta ette, milline vabadus see on! Nagu oleks tegu täiesti uue algusega. Halva juukse päeva mul enam igatahes olemas ei ole. (Naerab.)
Sinu tähelennu alguseks peetakse aastat 1997, mil võitsid laulukonkursi «Kaks takti ette». Edasi tulid laulmised laevadel, muusikal «Cabaret» Ja siis äkki tagasitõmbumine, emakssaamine. Ise ütlesid kunagi ühes intervjuus, et ei kavatse niipea last saada!
Kusjuures ma olin sel hetkel rase, kui seda ütlesin. (Lõkerdab.)
Kas Amanda sünniga tuli elu muuta, paiksemaks ja kodusemaks jääda?
Oo ei! Muidugi vaatan ma alati, kuidas lapsel oleks kõige parem. Aga ma pole kunagi olnud aktiivsem või teinud rohkem kui nüüd. Laps käib minuga igal pool kaasas, ta on mu väike muusa või maskotike.
Mainemuutus ju tuli: rokkiv kuradike on nüüd kui madonna lapsega?
Ei-ei. Lava ja kodu on kaks eri asja. Laval mul ju last ei ole. Need, kes mind ei tunne, võivad esiti arvata, et olen laval kuidagi üleolev ja uhke tegelikult olen hästi häbelik. Aga laval on mul ikkagi oma roll. See on teine Gerli. Ega ma siis glivei sadomasokostüümis või mustaks värvitud silmaalustega tänaval vastu jaluta.
Olete aastaid n-ö ratastel olnud Haljalast Helsingi lähedale kolinud, nüüd jälle tagasi tulnud.
Seni pole meil päris oma kodu olnudki. Kõik on olnud ajutised vahepeatused. Nüüd oleme jõudnud Keilasse. Seda võib praegu koduks nimetada, aga ma ei usu, et siia väga kauaks jääme.
Miks nii?
Oleme Akiga küllaltki liikuvad ja läheme sinna, kus on hea. Kas siis töö pärast või on vaja lihtsalt keskkonnamuutust. Kui koht ammendab ennast, siis ongi vsjo marusja!
(Siinkohal krapsab Gerli püsti ja toob nohusele Amandale, kes enda nospli ajakirjaniku särgisiilu pühib, toast taskurätiku. «Muidu olete kõik varsti tatised,» hõiskab Gerli takka. Toas üürgab teleturg ja lauljatar pistab laginal naerma. «Olete näinud seda madratsireklaami? Mul ei ole mingeid probleeme! Saad aru, ostad Dormeo ja oledki miljonär valmis!»)
Siis ei mingeid plaane tulevikuks?
Elan praeguses hetkes ja vaatan, kuidas elu läheb. Ning naudin täiel rinnal.
Kui varem on ka madalseise olnud oled voodis ja mõtled, et elu on ikka absurdne -, siis nüüd on nii tore hommikul tõusta ja avastada, et keegi sulle siiralt näkku naeratab. Siis saad aru, et kõik ongi hästi!
On neid halbu perioode olnud?
Ikka. Mõnikord lihtsalt on madalseis, mõni inimene on selline. Mu lähedastel võttis ka kaua aega, et aru saada, millega tegu.
Millega siis?
Ma lihtsalt kaotasin usu headesse asjadesse. Aga see läheb mööda. Tähtis on vaid, et ümbritsevad inimesed saaksid aru, et kui kedagi vaevab depressioon või masendus, siis on see haigus. Kui inimesel on palavik, siis poputavad kõik. Aga kui on masendus, siis öeldakse, et mis sul nüüd viga on, ole rõõmus ja naerata. Püüdke aru saada! Loomingulistele inimestele on see vist rohkem omane.
Kuidas seda ravida?
Tunde küsimus. Mind on õpetatud ka halval ajal head nägu tegema, aga see ei ole õige. Eks see ole lähedastele ka raske, sest keegi ei oska käituda: kas peaks mind toetama või, vabandust, p***e saatma. Ega keegi väga aidata saagi pigem võtta end kokku ja asjad selgeks mõelda. (Mõtleb viivu.) Aga nüüd on mul Amanda. Väike positiivsuse põrnikas sutsab emmet ja kõik ongi jälle hästi.
Varem laulsid aastaid Soome laevadel...
See etapp sai lõplikult läbi.
Raha pärast ka enam ei lähe?
Raha pärast mina asju ei tee. Mulle on ette heidetud, et noh, läksid rikkale välismaalasele mehele. Jabur. Esiteks on Aki täiesti tavaline inimene. Pealegi ei ole ma kunagi luksust taga ajanud. Saan hakkama ka mugavusteta. Kõik saavad.
Sapiselt ütlejaid on olnud?
Minu muusika kohta pole ju vastukaja tegelikult olnud, see on alles nii uus. Eks irisejaid ole alati, aga miks see peaks mulle korda minema.
Sa vist ei ole rada7 (muusikute internetifoorum www.rada7.ee) kommentaare lugenud.
Ei. Mis seal on?
Noh, et produtsendid võtavad kõik raha endale, Padar ainult keelab, käsib, poob ja laseb. Siis mõtlesin küll, et mis toimub! Mõtlesin, et kirjutan sinna kommentaari, et tõepoolest, produtsent sõidab juba Porschega. (Lõkerdab.) On see kadedus või Võib-olla on see väga eestlaslik üks sõidab mersuga ja teised panevad jalgrattaga järel. Ma pole Eestis ühtegi agentuuri kuulunud, ma ei tea.
Kui glivei võiks nimetada Gerli projektiks, siis kas perekonnas oled ka domineeriv?
Absoluutselt mitte! Meil arvestatakse mõlema poole soove. Olen õnnelik, et mees on sõna otseses mõttes sundinud mind tegutsema. Kevadest peale olen kümneid kordi mõelnud, et ei, aitab, rohkem ma seda bändiasja ei aja, tahan olla lapsega kodus. Ja siis mõtlen jälle ümber. Ma arvan, et kooselatud ja -oldud aeg on meid nii palju lähendanud. Aki teab, et ilma lavata ma hakkama ei saaks. Ma pean seal käima ja seda teist Gerlit enda sees kogema. See on see osa minust, mis elab end laval välja, saab sealt energia, mingi kicki.
Tunnete Akiga viis aastat. Leiad sa, et olete teineteisele loodud?
Nüüd jah. Küllaltki palju on nurki maha viilitud. Alguses oli see ikkagi vaevaline. Me olime nii erinevad kui ü-l-d-s-e olla saab. Temal oli selja taga kümme aastat kooselu, kaks last Mina olin ullike, kel polnud hinge taha sentigi kogutud. Elasin täiega igat päeva ning tulevik mind ei huvitanudki.
Muidugi me kaklesime, aga ainuüksi selle pärast, et olime mõlemad nii impulsiivsed. Äkktunnetega ja äärmusest äärmusesse. Muidugi võis rääkida peresisesest võimuvõitlusest kumb jääb peale. Aga nüüd tundub see nii mõttetu. Tänu Amandale on tekkinud teineteisemõistmine. Tunned, et ei viitsigi kakelda enam.
Sel suvel üllitasid koos lauljast venna Taneliga ühise laulu. Mis koostööst edasi saab?
Arvan, et see oligi mõeldud ühekordse uudisena. (Tõsineb.) Me oleme liiga erinevad koostööks. Võib-olla inimestena polegi nii erinevad, aga meie põhimõtted, käitumine ja arusaam vastutusest, kohusetundest, austusest ei kattu. Vanusevahet ju peaaegu et pole, alla aasta, ent me elame praegu lihtsalt nii erinevates faasides. Kuna oleme mõlemad sellised, kes eriti kergelt alla ei anna ja oma põhimõtteist ei loobu, siis on meie koostööd väga raske ette kujutada.
Võiks ju arvata, et ajaga kasvavad õde-venda pigem lähedaseks.
(Vaikib hetke.) Tead, see on kõik väga keeruline. Võib-olla oleks meie läbisaamine teistsugune, kui ma oleks tema suhtes pisut tolerantsem. Kui ma võtaks asju lõdvemalt, kui ma temast kui inimesest ei hooliks. Aga ma hoolin temast liiga palju ega suuda lihtsalt vaadata, mida inimene oma eluga teeb. Ega ma pretendeerigi sellele, et ta peaks vanemat õde kuulama. Mis ma ise parem olen? Ja kes ma olen, et öelda, kuidas peab? Igatahes Amandal on üks lahe onu. Lastega olles on ta täiesti teine Tanel.
Külas ta ei käi?
Ei, me ei suhtle. Vaid siis, kui töö pärast kohtume.
Kui palju on sul aega vaid iseenda jaoks?
Ma ei oska iseendale olla. Abikaasa ütles ka hiljuti, et võta endale paar tundi ja lõõgastu. Mine sauna või Ma ei oska. Ikka hakkan mõtlema, kus Amanda parajasti on või mida teeb. Tegelikult sööb laps ju kohutavalt energiat. Nokk kinni, saba lahti, nii see on. (Naerab.)
Ma olen Akile hästi tänulik, et ta on näpistanud oma tööst aega, et minu pärast vahel lapsega olla. See on hästi tähtis, et mehed mõistaksid, et lapsega pole kerge kodus olla. Mõni võib mõelda, et mis see siis ära ei ole, aga kuulge, mehed olge natuke aega nendega! Ma arvan, et üle kahe tunni ei suuda ükski isa oma titega olla. Nii et mul on mehega vedanud jah.
Ent ühine puhkus?
Tuleb endale lihtsalt aega võtta, lülitada telefon välja ja lihtsalt kuhugi minna. Elu on näidanud, et see pole puhkus, kui minna Eestis kas või nädalavahetuseks kuhugi. Puhkus on siis, kui lähed siit korraks ära. Ja me tekitame endale selle aja: et tuulutada ajusid ja oma tööd edasi teha.
Gerli Padar (25)
Lõpetas 1997 Haljala keskkooli
Õppinud Rootsis Vaasas dässgümnaasiumis 1997-98 ja Soomes HUMAKis noorsootööd 2001-02
Abielus aastast 2001, tütar Amanda
1994 «Laulukarusselli» võitja
1997 «Kaks takti ette» võitja
Osalenud Eesti Eurolaulul 1999 ja 2002
«Cabaret» peaosa Sally Bowles
Valmistab ette oma ansambli glive esikplaati
Aki Padar,
abikaasa
Gerli on hästi-hästi armas inimene. Ta on väga hoolitsev ja mingil määral temperamentne ka. Muidugi on ta meie kooselu jooksul palju muutunud, aga kõik inimesed ju ajaga muutuvad. Pealegi, eks see ole suur asi emaks saada. Käin sageli tema esinemisi vaatamas - kuidas siis teisiti! Ma julgen öelda, et olen üks tema suuremaid fänne küll. Seda peab muidugi tunnistama, et lava-Gerli ja Gerli päriselus on kaks täiesti erinevat inimest. Tavaelus pole ta nii julge. Lavalt vaatad, et hoopis teistsugune tüdruk! Tean, et mina küll näiteks lavale minna ei julgeks. Loodan tõesti, et lähiajal on meil teineteise jaoks rohkem aega, et kuhugi puhkama sõita. Olen ise olnud viimase kuu jooksul n-ö tööga abielus olnud, puhkus kulub meile ära.