Masingu kool avas kiirustades uue maja

Tartu haridusosakonna juhataja Margus Oro pidas eile Herbert Masingu kooli avamisel peaukse ees tervituskõne, kui kell oli jõudnud mõned minutid üle kahe.

FOTO: Margus Ansu

Peab tunnistama, et Masingu koolipere rõõmsa ärevusega uue ja senisest palju avarama koolimaja üle kippus piduliku avamise hetkeni võistlema mure selle pärast, kas maja ikka jõuab valmis.

«Päris ukse ette linti vist panna ei saa,» kahtles õppealajuhataja Kristi Eelmäe eile hommikul napp viis tundi enne pidulikku avamist, kus auväärt linnapeal kääre välgutada lastakse. Ehitusmehed rullisid parasjagu peaukse varikatusele värsket kollast värvi.

Alternatiivse paigana oli valmis vaadatud koht fuajees, aga sealgi tegutses värvirulliga remondimees. Nõnda oli esimese septembriga kaasas käivat värske värvi lõhna koolimajas piisavalt. Nagu ka uhiuue mööbli lõhna.

Kõigis ruumides eilehommikuse ringkäigu ajal mööbel küll paigas polnud ja nagu õppealajuhataja muiates teatas, oli osa mööblit klassiruumidesse ilmunud viimase öö jooksul.

Ratastoolilastele sobiv

Kell kaks pärastlõunal oli rahvusvärvides lint ometi peaukse ees, haridusosakonna juhataja Margus Oro pidas kõne ning linnapea Laine Jänes ja just eile hommikul töölepingule allkirja andnud Masingu kooli uus direktor Tiina Kallavus surusid käärid linti.

See tähendas, et Vanemuise 33 maja on nüüd Masingu kooli 190 õpilase ja 32 õpetaja päralt.

Et Masingu koolile on hädasti uut maja tarvis, sai Laine Jänesele tema enda sõnul selgeks siis, kui ta mõni aasta tagasi vastse haridusküsimusi kureeriva abilinnapeana kõigisse Tartu koolidesse tutvumisvisiiti tegi. Mitmes Kalevi tänava majas askeldav Masingu kool vapustas teda. Maja oli kitsas ja erivajadustega lapsed pidid vaatama, kuidas trepist üles saab, kohati polnud ruumi ümberpööramisekski.

Sealtpeale hakkas linn otsima Masingu koolile uut maja, kutsehariduskeskusest vabanev hoonetekompleks Vanemuise 33/35 tundus sobivat.

Nüüd Riigi Kinnisvara ASi kaasabil ümber ehitatud maja on esimene Tartu kool, mis peaks täielikult vastama ratastoolis õpilaste vajadusele. Selles on kaldteed, invatualetid ja isegi keldrist neljanda korruseni sõitev lift.

Õhked ja ohked

Õppealajuhataja Kristi Eelmäe tõdes, et uus maja on kindlasti mitu korda parem ja koolile sobivam, kui oli eelmine maja. Klassiruumid on avaramad, on eraldi tööõpetuse klassid nii tüdrukutele kui poistele. On massaaživann, millest füsioteraapiat vajavatel lastel abi võiks olla.

On ka suur arvutiklass, mida saab vajadusel lükanduksega kaheks jagada, nagu ka võõrkeeleklassi. Arvutid, tõsi küll, olid eile veel virna laotult arvutiklassi seinte ääres.

Otse võimla kõrval on riietus- ja duširuumid, et poisid-tüdrukud saaksid pärast kehalise kasvatuse tundi end puhtaks pesta. Aga tõsi ta on, et võimlat pole veel valmis ehitatud. Nagu abilinnapea Georg Aher põhjendas, esitas ehitaja ebamõistlikult kõrge hinnapakkumise ja ehitaja otsimise riigihange tuli tühistada.

Ei ole veel ka sööklat, sest ehitaja jäi sellega kimpu, ja vähemalt esialgu hakkavad lapsed söömas käima kõrval asuvas kutsehariduskeskuse sööklas.

Eelmäe lausus, et kogu koolimaja valmimine on ikkagi väga hiljaks jäänud. Ehkki kooli koristajad kihutasid veel eile hommikulgi lappide ja ämbritega mööda maja, ehitustolmust päris puhtaks kasida seda ei jõutud. Osa tunde on täna plaanis pidada õues.

Eelmäe lootis, et vahest nädalavahetusega õnnestub maja lõpuks päris koolikorda saada ning mööbel ja õppevahendid kõikjal paika sättida.

    Tagasi üles