Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Korstnarida jääb põlevkivielektri ajalukku

Kuus Balti Elektrijaama korstnat, millest tuleva aasta lõpuks jääb alles vaid kaks. Esimesena kaob lähima kuu aja jooksul paremalt neljas korsten, mida juba praegu robotseadme abil demonteeritakse. Ühe korstna lammutamiseks kulub ligi viis miljonit krooni. FOTO: Peeter Langovits

Balti elektrijaam laseb lammutada neli korstnat kuuest, mille sihvakad kogud on aastaid sümboliseerinud põlevkivielektri tootmist.

Piltpostkaardivaadet Narva linna külje alt elektrijaama kuue suitseva korstna, veekanali ja energiat sümboliseeriva skulptuuriga teab Eestis iga lapski.

Kuu aja pärast ühte korstnat kuuest enam ei näe, tuleval aastal kaovad veel kolm. Püsti jäävad kaks, millest peaks silmaga nähtav suitsusammas tänu moodsale põletustehnoloogiale ja filtritele tõusma haruharva.

«Lammutamisel on kaks põhjust,» ütles Balti elektrijaama juht Aksel Ers. «Esiteks karmid keskkonnanõuded ning teiseks väheefektiivsed ja oma aja ära elanud seadmed.»

Nelja lammutamisele minevat korstnat toitnud põlevkivikatlad vaikisid juba suvel. Koos nendega peaaegu kaks kolmandikku Balti elektrijaamast, jättes põhiosa elektritootmise koormast Eesti elektrijaama vedada. Sulgemispäeval pakkus elektrijaam endistele töötajatele suppi, pirukat ja väikese napsi.

Edasimineku märk

«Tegime veteranidele ekskursiooni, meeleolu oli konstruktiivne,» märkis Ers. «See on edasiminek, vaatame julgelt tulevikku. Vana lammutamine on märk uuendustest.»

Tänapäevastest keskkonnanõuetest enam süsihappegaasi, väävli- ja lämmastikuühendeid ning lendtuhka õhku paisanud katlad olid ka vähem tõhusad kui moodsad keevkihtkatlad, milletaolisi Eestis huugab juba neli. Kokku on ettevõte neile kulutanud ligi neli miljardit krooni.

Ühe korstna lammutamiseks kulutab AS Narva Elektrijaamad ligi viis miljonit krooni. Narva Elektrijaamade juht Rein Talumaa märkis, et see on muude energiainvesteeringute kõrval väike summa. Aga samas vältimatu. Vananev korsten võib ühel päeval lihtsalt ümber kukkuda, purustades kõik, mis tema alla jääb.

Saksa firma Schomstein & Betonabbruch robotekskavaator töötab korstna tipus, lammutades massiivset betoonehitist tükk tüki haaval lühemaks.

Hiiglasest jääb alles 40-meetrine könt. Maatasa tegemine oleks elektrijaama juhtide hinnangul juba liigne kulu. Lisaks korstnaile kaovad ka seisma jäänud katlad ja generaatorid, tehes ruumi võimalikele uutele kateldele.

Ers märkis, et ebaharilikult palju korstnaid oli 1956. aastal nurgakivi saanud elektrijaamal seetõttu, et jaama ehitati etapiviisi aina suuremaks ja suuremaks.

«Balti elektrijaama peal on põlevkivienergeetika kätte saanud kõik muhud ja läbi elanud arenguvaevad,» kommenteeris Talumaa.

Foster Wheeleri ehitatud keevkihtkatelde torurägastik, kus voolavad eri suundades sentimeetrise läbimõõduga põlevkivipuru, kuum aur ja tuhk, särab praegu veel kui prillikivi. Tolm ei ole uusi ruume jõudnud veel enda alla matta.

Kuni 900 kraadini kasvav kuumus aga annab enam kui kümne meetri kõrguse katla kõrval tunda. Lisaks lakkamatu mürin, mille sees toimetavad peaaegu nähtamatult põlemisprotsessi pidevalt jälgivad keemikud.

Talumaa kinnitas, et tuleva aasta esimesel poolel on nad valmis tellima järgmist portsu keevkihtkatlaid. Siis juba koos uute generaatorite ja turbiinidega.

Meenutus minevikust

Elektrijaamade juht lisas, et uuel konkursil on võrdsed võimalused kõigil firmadel, mis võimelised sellise tehnoloogiaga katlaid ehitama. Soome Foster Wheeler ei pruugi automaatselt uut tellimust saada, seda enam, et AS Narva Elektrijaamad üritab praegu katlaehitajalt saada kompensatsiooni ehitustähtaegade rikkumise eest.

Vaidlus käib ja Talumaa ei tahtnud nõutavat summat nimetada. Aga fakt on see, et ehitus venis, sest tööde ajal tuli ehitada täiendav veski põlevkivifraktsiooni jahvatamiseks.

Ümberehituste palangus Balti elektrijaamas aga püsib vana kõrvuti uuega.

Päevinäinud generaatoriruumi ukse kõrval seisab gaseeritud vee automaat, plekk-kruus ketiga aparaadi küljes. Täpselt selline kui Nõukogude ajal linnatänavail. Ainult münte ei pea panema ja siirupiga vett ei anta. Kõigest külm vesi ja mulliga vesi.

Ka tehase söökla pakub üllatusi. 15 krooniga saab mõnusa prae ja viie krooniga supi. Aga kokatädi kinnitusel on see mõnegi töölise jaoks ikkagi liiga kallis.

Uued katlad

• Keevkihtkatelde plokid on tõhusamad kui tolmpõletusega katlad.

• Vääveldioksiidi lendub sada korda vähem.

• Lämmastikdioksiidi lendub kolm-neli korda vähem.

• Lendtuhka lendub kuni viis korda vähem.

• Ploki võimsus on 35 MW suurem.

• Energiatootmise kasutegur kuus protsenti suurem.

• Põlevkiviõliga ligi 600 kraadini kuumutatavale liivakihile suunatakse sentimeetrise läbimõõduga põlevkivitükkide voog, kus moodustub umbes 60-sentimeetrine keevkiht. Tõhususe loob tehnoloogia eripära, millega põlemata põlevkivitükikesed suunatakse tagasi keevkihti.

Allikas: Narva Elektrijaamad

Tagasi üles
Back