Eile möödus 30 aastat Hispaania diktaatori kindral Francisco Franco surmast. Pärast verist kodusõda aastatel 1936-1939 võimule tõusnud kindral valitses Hispaaniat ligi 40 aastat.
30 aastat pärast diktatuuri hukku pole rahu Hispaaniasse naasnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Franco valitsemisaja tõlgendamine on aga hispaanlastele endiselt õrn ja segane teema.
Tuhanded austajad
Franco surma-aastapäev ei ole Hispaanias teadagi püha ega ka muul moel tähistatav. Nagu naaberriigis Portugalis diktaator Antonio de Oliviera Salazari, nii ka Hispaanias Franco surma-aastapäeval kajastab meedia põhjalikult oma maa ja rahva ajaloo keerdkäike.
Diktaatorist on välja antud mitmeid raamatuid nii hispaania kui ka teistes keeltes ning endiselt püütakse neis lahti harutada Franco fenomeni. Kindral Franco on aga ise öelnud: «Olen siin sellepärast, et ma ei saa aru poliitikast, ma ei ole poliitik. See on minu saladus.»
Euroopa Liiduga liitumine 1986. aastal muutis Hispaaniat nähtavalt. Siiski leidub neid, kes on kinni endises pole saladus, et Hispaanias leidub tuhandeid Franco austajaid, kes kasutavad faistlikku tervitust ja laulavad meelsasti Franco-aegset hümni «Cara al Sol».
Tänavu kevadel võtsid linnavõimud Madridis maha viimase pealinnas kõrgunud Franco mälestussamba. Seegi sündmus ei möödunud diktaatori noorte ja vanade toetajate protestideta. Nüüd on avalikult eksponeeritav mälestusmärk Francole püsti veel vaid Aafrika mandril asuvas Hispaania enklaavis Mellilas.
Franco surmaga naasis demokraatia Hispaaniasse. Kuigi demokraatia taastamine riigis möödus ilma suuremate erimeelsusteta, on Hispaania päevapoliitikasse jäänud mõnedki teravad erimeelsused. Hispaanlased heidavad riiki juhtivatele sotsialistidele ette ühiskonna tahtlikku lõhkumist.
Mullu märtsis valitsuse moodustanud sotsialistid on tugevate katoliiklike juurtega riigis võtnud vastu otsuseid, mis veel paar aastat tagasi tundusid hispaanlaste jaoks ebareaalsete ja uskumatutena.
Samasooliste abielu, Kataloonia edusammud suuremaks sõltumatuseks Hispaania keskvõimust ja planeeritav õppekava, mis vähendab usuõpetuse tähtsust koolides nende sotsialistide sammude vastu on nii opositsioonis parempoolne rahvapartei, katoliku kirik kui diktaator Franco kummardajad.
Hispaania paremäärmuslased on solvunud ja pahased õitseva majandusega Kataloonia peale, kes üha enam taotleb suuremat sõltumatust Madridist. Samamoodi pälvis nende pahameele peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero, kes autonoomse piirkonna püüdlusi toetab. Paremekstremistide sõnul rebib Zapatero ja tema valitsus lahti vanu haavu ning tekitab riigis konflikte.
Kodusõja äärel
Ka konservatiivide häälekandja ajaleht ABC võrdles valitsuse tegevust kodusõjale eelnenud olukorraga. «Nad on USA-vastased anti-militaristid ja ka religiooni vastased,» kirjutas ABC kolumnist Francisco Rodriguez Adrados.
Kommunistid heidavad nii paremäärmuslastele kui sotsialistidele ette vanades asjades sorkimist ja küündimatust vaadata tulevikku.
Nüüd, 30 aastat hiljem on Hispaania katoliku kirik leidnud, et võiks paluda vabandust kindral Franco faistliku reiimi toetamise eest. Kuid vaevalt juhtub see Zapatero valitsemise ajal, sest sotsialistide plaan vähendada riiklikku toetust katoliiklikele kirikukoolidele on tekitanud nääklemist ja üksteise mustamist.
Hispaania ühiskonnas kehtinud vaikiv kokkulepe mitte rääkida kõikidel Francot ja kodusõda puudutavatel teemadel on siiski osaliselt endiselt jõus.
Kindral Francisco Franco
4. detsember 1892 20. november 1975
Täisnimi: Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo de Andrade
1910 lõpetas jalaväe akadeemia.
1926 sai Hispaania ajaloo noorimaks kindraliks.
1936-1939 juhtis Hispaania kodusõjas falangiste vabariiklaste vastu, sai 1939 Hispaania diktaatoriks.
Jättis Hispaania välja Teisest maailmasõjast, seda vaatamata sakslaste juhi Adolf Hitleri korduvatele katsetele Hispaaniast oma liitlane teha.
Suri 82-aastaselt. Pärast Franco surma asus Hispaania demokraatia teele ja astus 1986. aastal Euroopa Ühendusse.
Allikas: Wikipedia