Eestlaste lugemislaual troonib Harry Potter

Harry Potter. Foto: Postimees.ee

Eesti raamatuturu üheks mulluseks müügihitiks osutus mütoloogiline lasteraamat «Hary Potter ja segavereline prints», mis jättis seljataha nii teatme­teosed kui ka kodu- ja välismaise ilukirjanduse.

Seda Potteri sarja 6. osa müüdi mullu 13 327 eksemplari, mis tõstis teose Eesti Kirjastuste Liidu müügiedetabelis esikohale.
Teisel kohal oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse «Suur maailma atlas» (müüdi 10 076) ning kolmas Lauri Vahtre «Eesti rahva lugu» (9703).

Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimehe Hardo Aasmäe sõnul esindab esikolmik kolme eesti raamatuturu olulisemat suunda: Harry Potter kui mütoloogia ja mõistujutu kandja, atlas kui teabekirjanduse piibel, Lauri Vahtre raamat aga kui järjekordse eesti vaimsuse kandja.

«Need on asjad, mis on meie kultuuriruumi jaoks olulised: lapsed, teave ja rahvuslik eneseteadvus,» rääkis Aasmäe.

Üllatusi ei pakkunud

Kirjastuste liidu tegevjuht Kristiina Raid ütles, et aasta menuraamatu edetabeli tulemused teda ei üllatanud. «Üllatuslikke tulijaid ei olnud, eesotsas on suured ja tugevad kirjastused, kes oskavad stabiilselt välja anda väärt ja hästimüüvaid raamatuid,» sõnas ta.

Harry Potteri edu kommenteerides ütles Raid, et see teos on palju ühe põlvkonna lapsi raamatu juurde toonud ning paljusid neist lugemagi õpetanud. «Kõik me ju otsime oma seletamatutele lugudele seletusi,» lisas ta.

Kõige rohkem menukeid andis eelmisel aastal välja kirjastus Varrak, kelle hittideks olid lisaks Potterile näiteks «Jõulutoidud», «Toataimed. Valik ja hooldamine» ning «1001 looduslikku vahendit».

Raidi sõnul näitab edetabel, et eestlase jaoks on endiselt hinnas praktilise väärtusega teosed ehk raamatud, mis «lihtsalt peavad igas kodus olemas olema». Seda kinnitab seegi, et edetabeli teisel kohal on aimekirjandusteos «Suur maailma atlas», mis on esimene põhjalik eestikeelne maailmaajaloo käsitlus.

Lasteraamatutest jõudis lisaks Potterile kõrgele, edetabeli neljandale kohale «Unustatud mänguasjad», kuhu on koondatud eelmise sajandi alguses eesti keeles ilmunud lastelood.

Menukad olid ka mõmmilood – Heljo Männil õnnestus oma 80. juubeliaastal väikseid lugejaid rõõmustada koguni kolme hästi müünud raamatuga.

Ilukirjanduse osas müüdi enim kirjastuse Tänapäev välja antud Ingmar Bergmani, Ingrid Bergmani ja Maria von Roseni «Kolme päevikut».

Eesti ilukirjandusteostest oli populaarseim Andrus Kivirähki «Jutud», mille võib leida edetabeli 36. kohalt.

Raamatud näitusel

«Suur soov on, et edetabelisse jõuaks rohkem Eesti autoreid,» ütles Raid, «Kivirähk on näidanud, et see on võimalik.»
Tänasest võib 235 Eesti mullust menukamat raamatut näha Tallinnas rahvusraamatukogus.

Samas kuna edetabelis on ainult kirjastuste liidu liikmete teosed, siis pole seal näiteks Dan Browni teost «Da Vinci kood» (kirjastus Ersen), mis oli nii Apollo kui Rahva Raamatu kaupluse mullune müügihitt.

Eesti Kirjastuste Liit on aasta menuraamatu edetabelit koostanud viis aastat. 2004. aasta menuraamatute esikolmiku moodustasid «Maalehe aastaraamat 2005», «A&O taskuteatmik 2004» ja «Kukeaabits».