Vere kõrge hemoglobiininäit ohustab olümpial ka eestlasi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evi Sachenbacher
Evi Sachenbacher Foto: Jarek Jõepera/SL Õhtuleht

Mitmete suusariikide koondiste arstid nõuavad rahvusvaheliselt alaliidult (FIS), et olümpiapäeviks kaotataks sportlaste vere hemoglobiinitaseme piirnorm, eestlastest puudutab probleem eelkõige Jaak Maed.

Aktsiooni eesotsas seisab Saksa suusaliit, kelle murelasteks on murdmaasuusatajad Evi Sachenbacher ja Jens Filbrich. Tõsi, Filbrichile andis FIS pärast seda, kui ta lubatust kõrgema hemoglobiinitaseme tõttu Lahti MK-etapi starti ei pääsenud, eriloa võistelda veel kuni 174 g/l näidu juures. Sachenbacheri vastav taotlus lükati aga tagasi.

FISi reeglitega on naistel vere hemoglobiinitaseme ülempiiriks seatud 160, meestel 170. «Suvel mägedes treenides ületasid minu verenäitajad mitmel korral normi,» tõdes 25-aastane Sachenbacher ajalehele Der Tagesspiegel. «Samas on talviti kõik alati korras olnud ja pole põhjust arvata, et just nüüd Torinos prohmakas juhtub.»

Medalilootused tuulde

Hemoglobiini lubatust kõrgem tase võib viidata keelatud ainete, eriti EPO-hormooni kasutamisele. Samas on mõne inimese näitajad sünnipäraselt kõrged, ka mõjutab verepilti mägedes viibimine jm.

Pragelatos võistlevadki murdmaasuusatajad 1500 meetri kõrgusel merepinnast. Tõik, et normi ületava proovi korral saab sportlane automaatselt viiepäevase võistluskeelu, võib mõnel puhul medalilootused lihtlabaselt tuulde lennutada.

Sestap kutsus Saksa suusaliit mitme koondise arstid kriisinõupidamisele, ajurünnaku tulemusena saadeti FISile kiri, kus vere hemoglobiininormid paluti üle vaadata. «Midagi peab muutuma,» kommenteeris sakslaste peatreener Jochen Behle. «Piirnäitajad tuleb kaotada!»

Eesti suusakoondise arst Tarvo Kiudma ja peatreener Mati Alaver koosoleku toimumisest teadlikud polnud. Samas kinnitasid, et põhimõtteliselt oleksid nemadki normide ülevaatamise poolt.

Valulaps Mae

Maarjamaalasi puudutab küsimus otseselt, sest Salt Lake City olümpiapronksi Jaak Mae vere hemoglobiinitase on füsioloogiliste iseärasuste tõttu olnud alati kõrge.

Mullu jaanuaris sattus Mae esimest korda ametlikult hammasrataste vahele, kui teda Nove Mesto MK-etapil 171se näiduga starti ei lubatud. Keskmäestikus treenides ja pärast alpimaja külastamist on aga näitaja tõusnud ka üle 175, 1999. aasta Ramsau MMil koguni ligi 180ni.

Ja kuigi Mae viimase aja proovid on Kiudma sõnul jäänud 168 kanti, näevad nii arst kui juhendaja teatud riski. «Kogemused näitavad, et niisugustel kõrgustel nagu Pragelatos kipub tekkima hemokontsentratsioon,» ütles Kiudma.

Kiudma sõnul astuti peamine samm võimalikest ebameeldivustest hoidumiseks juba siis, kui suusatajatele võistluspaiga lähistele majutus leiti. Olümpiaküla asub suusastaadionist veel ligi 500 meetrit kõrgemal Sestrieres.

«Kohapeal on tähtis väga hoolikalt jälgida vedeliku tarbimist, vedelikuvaeguse tagajärjel võib hemokontsentratsioon omakorda tõusta,» lisas tohter.

Kuid oht ikkagi jääb. Alaveri ja Kiudmat hämmastab, et laskesuusatajatele on hemoglobiininormiks kehtestatud 175. «Mõlemat ala harrastavad ju inimesed, kes pärinevad planeedilt Maa,» tõdes peatreener.

Paraku ripub mõtteline kirves ka Eesti laskesuusatajate pea kohal – mullu novembris peetud Rootsi MK-etapil ei pääsenud maarjamaalased teatevõistluse starti, kuna Dimitri Boroviki hemoglobiininäiduks mõõdeti 179. Borovikile oli see esmakordne piiri ületamine, mis tabas kõiki üllatusena.

Capol lubab mööndusi

Roland Lessingu vastav verenäitaja on seevastu juba sünnipäraselt kõrge, tema «isiklik rekord» küünib 181ni. Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) on Lessingule võistlemiseks väljastanud eriloa ja ta pääseb starti olenemata proovi tulemustest. Laskesuusatajad võistlevad 1700 meetri kõrgusel San Sicarios.

Teadlaste väitel esineb tavapärasest kõrgem hemoglobiininäit kolmel protsendil inimestest. «Suusatamises on aga normiga probleeme 20-30 protsendil sportlastest,» nentis Behle. Tema hinnangul annavad geneetilised eeldused «valulastele» vastupidavusaladel läbilöömiseks lihtsalt paremad võimalused.

FISi murdmaasuusatamise juht Jürg Capol ütles ajalehele Tagesspiegel, et olümpial tehakse sportlastele ilmselt tõesti teatud mööndusi.

«Võib juhtuda, et Pragelatos pääsevad starti atleedid, keda MK-etappidel poleks joonele lubatud,» sõnas Capol. «Kuid see ei tähenda, et hemoglobiinipiiri üldiselt kõrgemale nihutatakse. Meditsiinikomisjon lahkab igat juhtumit eraldi, võttes aluseks eelmiste nädalate ja kuude näidud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles