Linnavõim tahab keelata koolides kommertsreklaami

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui linnavolikogu koolides tootereklaami ära keelab, peab ka Õismäe Vene Lütseum koristama oma garderoobi seintelt suured plakatid, mis kutsuvad õpilasi üles ostma POP-kõnekaarti.
Kui linnavolikogu koolides tootereklaami ära keelab, peab ka Õismäe Vene Lütseum koristama oma garderoobi seintelt suured plakatid, mis kutsuvad õpilasi üles ostma POP-kõnekaarti. Foto: Marina Puškar

Noorte taskuraha pidev suurenemine on meelitanud iga aastaga üha enam firmasid oma tooteid ka koolides tutvustama, mistõttu kavatseb Tallinn laste säästmiseks haridusasutustes kommertsreklaami keelata.

Praegu on koolides küll keelatud poliitiline, alkoholi ja tubakatoodete reklaam, kuid muude kaupade tutvustamist seadus ei takista. «On iga koolijuhi enda otsustada, kas ja millist tootereklaami ta koolimajja sisse laseb,» nentis haridusameti pressiesindaja Rainer Rannala.

Reklaamipakkujatest aga koolidirektorite sõnul juba puudust ei ole. «Neid tuleb lausa uksest ja aknast,» märkis Tallinna Arte Gümnaasiumi direktor Elle-Mari Linsmann. Samuti on üsna lai kaubavalik, mida laste ees reklaamida tahetakse.

Nii on koolidele pakutud maiustuste, jookide, kohukeste, ürituste, mobiiltelefonide, kõnekaartide, parfüümide, autokoolide, arvutite ning isegi kodutehnika reklaame, kinnitasid koolijuhid Postimehele.

Reklaamivad telefone

Kuigi enamik koole on sellistest pakkumistest loobunud, pidades lastele suunatud kommertsreklaami ebamoraalseks, on mitmedki haridusasutused plakatid oma stendidele ja seintele siiski üles pannud, kuna reklaampinna müümise eest on võimalik koolil lisaraha teenida.

Jaanuaris haridusameti korraldatud uuringust selgus, et rohkem kui kahesajast pealinna koolist-lasteaiast on ühe või mitme firmaga kehtiv reklaamileping 33 haridusasutusel.

«Kõige hullem see tulemus ei olegi,» märkis Rannala. Kuigi välja tuli mitmeidki konkreetseid tooteid ostma kutsuvaid sulaselgeid kommertsreklaame, võis enamiku koolide-lasteaedade seintelt leitud plakatitest lugeda sotsiaalseks või meelelahutuslikuks reklaamiks.

Rannala sõnul ei saa kellelgi midagi olla selle vastu, et lastele räägitakse suitsetamise kahjulikkusest või kutsutakse üles näiteks suusasarjas osalema, kuid teine lugu on nende suurte plakatitega, mis innustavad mingit konkreetset toodet ostma. Kommertslikest kaubareklaamidest osutusid pealinna koolides populaarseimaks erinevaid mobiiltelefoni kõnekaarte ostma kutsuvad suured plakatid.

Kuna lapsed on reklaamile eriti vastuvõtlikud ja neil peaks olema õigus kaubareklaamivabale keskkonnale, algatas Isamaaliidu fraktsioon detsembris eelnõu, millega soovib keelata koolides kommertsreklaami alates kooliaasta viimasest õppeveerandist, mis algab märtsi lõpus.

«Lapsed veedavad koolis suure osa oma päevast, meetmeid nende kaitsmiseks kaubareklaami eest tuleks rakendada võimalikult kiiresti,» põhjendas kiire tegutsemise vajadust eelnõu koostaja, isamaaliitlane Tarmo Kruusimäe.

Isamaaliidu ettepaneku vastu ei ole ka keskerakondlik linnavalitsus, mis tähendab, et suure tõenäosusega võtab linn reklaamikeelu lähikuudel ka vastu.

Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe, keskerakondlase Tarmo Lausingu sõnul ei tohiks tõepoolest laste vastuvõtlikkust reklaamile majandusliku kasu eesmärgil ära kasutada ning linn peaks seetõttu reguleerima, millist reklaami koolis lubada ja millist mitte.

Sotsiaalreklaam jääb

Tõenäoliselt tohivad koolid edaspidi siiski eksponeerida näiteks sotsiaalreklaami, tervislikke eluviise ja keskkonnasäästlikkust propageerivat reklaami, samuti anda teavet ürituste ja harrastustegevuse kohta.

Edasi lükkub ilmselt aga Isamaaliidu fraktsiooni poolt pakutud aeg, millest alates kommertsreklaam koolides keelatakse.

«Arvesse tuleb võtta koolide vajadust ennast uue keeluga kurssi viia ning oma tegevust vastavalt sellele planeerida,» märkis Lausing. «Kui volikogu otsustab keeldu toetada, oleks mõistlik jõustumise aeg kõige varem alates järgmisest õppeaastast.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles