Kui koolid üheksakümnendate aastate keskel esimest korda kodulehekülgede näol internetikeskkonda jõudsid, ei arvanud keegi, et peagi on õppetöös kasutusel ka digitaalne klassipäevik, e-tahvlid ja e-mapid.
Õppetöö kolib üha rohkem internetti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Lilleküla gümnaasiumis, nagu veel umbes paarikümnes Eesti koolis, õpetatakse lapsi juba praegu ka e-tahvli abil.
Digitaalne puutetundlik tahvel on justkui suur arvutiekraan, kus õpetaja saab lastele näidata kõikvõimalikke netilehekülgi, sellel saab käega erinevaid objekte liigutades luua põnevaid keskkondi õppetööks, skeeme ja muud, mida saab tunni lõpus ka salvestada.
Lilleküla gümnaasiumi õppealajuhataja ja vene keele õpetaja Maia Hannuse sõnul aitab omalaadne tahvel tal õpilaste tähelepanu rohkem tunni juures hoida, sest sellel tehtavast tahavad õpilased õhinal osa saada.
«E-tahvli abil saab last ka korralikult kirjutama õpetada, sest kui tahvlil teatud nuppu vajutada, peab see tähed ära tundma, seega peab käekiri olema korrektne,» lisas Hannus. Puutetundlikule tahvlile saab kirjutada nii seda käega puudutades kui ka spetsiaalse kirjapulga abil.
Lapsed on elevil
Kooli 4. a klassi õpilane Brigit Esko rääkis särasilmil, et viimati kasutati e-tahvlit arvutiõpetuse tunnis. «Panime igaüks arvutis kokku ühe maja, õpetaja näitas neid tahvlil.» Tüdruku klassivend Martin Aru pidas põnevamaks tahvliekraanil prangeldamise ehk peastarvutamise võistluseks harjutada.
Lasnamäe lasteaed-algkooli infojuht ja inglise keele õpetaja Ingrid Maadvere leidis, et koolis tuleb juba nooremates klassides veebikeskkonda õppetööga siduda. «Lapsed alustavad arvutiga nii vara ja neile tuleb õpetada, et see ei ole mitte mänguasi, vaid töövahend,» ütles ta.
Maadvere kasutab õppevahendina ajaveebi, pannes sinna üles ülesandeid, mida koolijütsid saavad arvutis lahendad. «Kirjutasin viimati ühe salmi luuletusest ja lapsed kirjutasid igaüks teise,» rääkis Maadvere.
Õpilastele meeldib tema sõnul väga, et neil on võimalus ajaveebis lugeda ja kommenteerida ka teiste töid ning mõtteid. Lastel on seal ka täielik kirjutamisvabadus õpetajad ei paranda isegi vigu.
Samuti pakub ajaveeb nii õpilastele kui ka õpetajatele võimaluse koolielust osa saada ja oma tööd kas siis koduste ülesannete täitmisel või nende parandamisel teha ka siis, kui ollakse haigena kodus.
Samasuguseks toetavaks tegevuseks õppetöös on mõnedes koolides kasutusel VIKO keskkonda loodud e-kursused, kus õpetajad panevad netti üles õppematerjale ja loovad temaatilisi arutelufoorumeid, õpilased postitavad aga oma isiklikule kontole kodutöid ja saavad sinna ka õpetaja tagasisidet jpm.
Rahvusvaheline haare
E-lahenduste kiire areng on aidanud ka koolidel osa võtta rahvusvahelistest projektidest.
Oma kooli õpilasi mitmesse ettevõtmisesse kaasanud Kuressaare gümnaasiumi õppeala juhataja ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Maidu Variku sõnul võimaldavad e-projektid ühendada väga mitmeid aineid.
«Üks huvitav projekt on «Euroopa kevadpäev», kus eri riikide koolilapsed osalevad Euroopa Liidu võimuorganite rollimängudes ja arutavad selle tuleviku üle,» rääkis Varik. Ta märkis, et see arendab nii õpilase inglise keele oskust kui annab olulisi teadmisi Euroopa Liidust, mis on ka ühiskonnaõpetuse kooliprogrammis sees.
E-projektidest enam on aga koolides levinud e-mapid. Need on õpilase isiklikud töödekogumid internetis.
«Teen lapsele juhendi, mida tema mapis näha tahan, ja siis ta vastavalt sellele tegutseb: paneb üles oma töid, omaloomingut, hindab ise, kuidas tal üks või teine asi läks jne,» selgitas Türi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Laine Aluoja. Tema hinnangul kasutatakse tänapäeval e-mappe kuni 10 protsendis Eesti koolides.
Ühe uuema lahendusena on koolidesse jõudnud Rubrici programmid, kus õpetajad saavad oma kriteeriumide järgi luua tööde hindamismudeleid. «Oluline on see, et lapsele oleks selge, mille eest ta ühe või teise hinde on saanud,» selgitas Aluoja uudse õpetaja-õpilase kokkuleppe mõtet.
Aluoja sõnul valdavad õpetajad kui ka õpilased tänapäeval arvutit nii palju, et küsimus pole mitte oskustes või võimalustes e-lahendusi kasutada, vaid pigem õpetaja oskuses sellest õppevahend luua.
E-kool
E-tahvel digitaalne puutetundlik tahvel, millel saab käega erinevaid objekte liigutades luua skeeme ja muud, mida saab tunni lõpus ka salvestada.
Ajaveeb õpetaja tõstab netti erinevaid ülesandeid, mida lapsed saavad arvutis lahendada.
E-kursused koht, kuhu õpetajad panevad õppematerjale ja loovad arutelufoorumeid, õpilased postitavad aga oma isiklikule kontole kodutöid.
E-projektid õpilased saavad osaleda mitmesugustes rahvusvahelistes rollimängudes jne.
E-mapid õpilase isiklikud töödekogumid internetis.
Allikas: PM