«Enne me ainult arvasime, aga nüüd me näeme ja teame, mis Eesti territoriaalmerel toimub,» ütles piirivalveameti peadirektor Roland Peets eile, kui lint mereseiresüsteemi juhtimiskeskuse uksel oli läbi lõigatud.
Eesti merepiiri valvab 20 radarit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas Kopli linnaosas asuva piirivalve merepäästekeskuse teise korruse situatsioonisaali seinu katab mitu suurt Eesti rannajoone kujutisega ekraani ning jupiti näeb sama pilti töölaudade arvutimonitoridel.
Valitsus otsustas üle poole miljardi krooni maksma läinud mereseiresüsteemi rajamise seitse aastat tagasi, kui Eesti piirivalve kasutas veel vanu Nõukogude Liidu radareid.
Ülitäpne pilt
Nüüd ühendab see süsteem 20 Kihnust Narva-Jõesuuni paigaldatud radari pildi, mis annab kokku täpse ülevaate kõigist Eesti territoriaalvetes liikuvatest laevadest. Kümme radarit näitavad ka kuni kilomeetri kõrgusel toimuvat ja on võimelised avastama madalalt lendavaid õhusõidukeid.
Radaripilt läheb nelja regionaalsesse keskusesse, mis asuvad Kuressaares, Kärdlas, Tallinnas ja Kundas. Kogu info koondub aga piirivalve merevalvekeskuse situatsioonisaali.
«Siin on sümboolne lõppjaam, kuhu jookseb kokku kogu territoriaalmerelt hangitud informatsioon,» kinnitas piirivalvejuht kolonelleitnant Roland Peets.
Piirivalve kauaaegne peadirektor, nüüdne kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts rõhutas, et tegemist on ühe 21. sajandi esimeste aastakümnete parema süsteemiga Läänemere piirkonnas. «Kui juba praegu on reaalsus NATO ühtne õhupilt, siis peagi on reaalsus ka NATO ühtne merepilt,» sõnas ta.
Sama kinnitas mereseiresüsteemi pidulikul avamisel riigikaitse kõrgeima juhina osalenud president Arnold Rüütel: «ELi ja NATO liikmena on Eestile väga oluline, et tema merepiirid oleks kontrolli all.»
Peale laevade ja madalalt lendavate lennukite-kopterite jälgimise piirivalve huvides saavad 20 radari koondpilti peagi kasutada ka kaitsevägi ja veeteede amet.
Radaritest on kasu näiteks olukorras, kus kaks laeva lähenevad ohtlikult teineteisele või mõni laev on võtnud ekslikult kursi madalikule, selgitas piirivalve kolonelleitnant Aivar Lõhmus, mereseiresüsteemi loojaid. Tema sõnul on radarid võimelised märkama isegi madalat kummi- või aerupaati, kui see Eesti territoriaalvetesse jõuab.
Õlireostust ei näita
Eile võisid kõik külalised merevalvekeskuse ekraanidel näiteks näha, kuidas Kihnu ja Pärnu vahel või Narva-Jõesuu lähedal hulbivad meres jääpangad.
Merereostust need radarid ei avasta, kuigi siseminister Kalle Laanet avaldas lootust, et kohalikud nupumehed mõtlevad ehk välja, kuidas radarimaste ka õlireostuse avastamiseks kasutada.
Peetsi hinnangul on Eesti täitnud mereseiresüsteemi loomisega ka oma rahvusvahelised kohustused, samuti võimaldab see ühineda kogu Soome lahte katma hakkava ühtse integreeritud laevaliikluse jälgimise süsteemiga.