Riik kärbib stipendiumite maksmist sisekaitseakadeemias
Siseministeerium: õppijate arv võib väheneda!

Sisekaitseakadeemia.

FOTO: Kalev Lilleorg / Õhtuleht

Siseministeeriumis valminud eelnõu kohaselt vähenevad 1. septembrist sisekaitseakadeemia põhistipendiumid üliõpilastele 8 protsenti ning lisaks ei maksta enam stipendiume juba töötavatele politseinikele ja päästjatele.

Ministeerium tunnistab ka ise ametkondade vahel kooskõlastamisele saadetud eelnõus, et ettevõetav samm võib kaasa tuua noorte huvi vähenemise akadeemiasse õppimatuleku vastu ning ka selle, et töötavad politseinikud ja päästjad ei soovi enam akadeemias õppida.

Teiste riigitöötajate seas politseinikke ja päästjaid koolitava sisekaitseakadeemia stipendiumid üliõpilastele on sõltuvalt koolis käidud ajast 1500-2200 krooni ning uue eelnõu kohaselt alates septembrist 1380-2024 krooni.

Eelnõu kohaselt vähendatakse stipendiume 8 protsenti nagu vähendati 1. juulist ka ametnike palkasid. Ministeerium märgib samas, et akadeemias on endiselt tagatud noortele tasuta ülalpidamine, mistõttu ei tohiks haridus neile selle määruse mõjul muutuda kättesaamatumaks.

Juba töötavad politseinikud ja päästjad, keda politsei- või päästeasutus õppima suunab, aga uue korra kohaselt enam stipendiumikõlbulikud pole. Eelnõu kohaselt makstakse akadeemia päevaõppes õppivatele politseinikele praegu niikuinii riigi poolt stipendiumi 8280 krooni ning päästjatele 1500-9000 krooni.

«Tänases majanduslikus olukorras on mõistlik hoida siseministeeriumi valitsemisalas nimetatud kulusid kokku ning mitte maksta sama asja eest - õppimine - topelt,» seisab siseminister Marko Pomerantsi allkirja kandva eelnõu seletuskirjas. «Lisaks ei ole põhjendatud maksta stipendiumi neile, kes osalevad akadeemia õppetöös kaugõppe mahus ning kellel seetõttu on võimalik käia samal ajal tööl.»

Samuti kaotab eelnõu ära praegu akadeemias kasutusel oleva edukusstipendiumi, mida makstakse heade õppimistulemuste eest ning mille kriteerium (konreetne summa ja konkreetne keskmine hinne) on praegu täpselt määratud.

Eelnõu kohaselt ei võimalda taoline stipendium akadeemiale tänases majanduslikus olukorras piisavat paindlikkust. «See võib kaasa tuua üliõpilaste õppeedukuse alanemise, kuid eeldatavalt õpivad täiskasvanud inimesed iseendale ning nende pingutuse täiendav garanteeritud tasustamine ei ole tänasel päeval otstarbekas,» märgitakse eelnõus.

Stipendiumite vähendamine ja maksmise piiramine on otseselt ajendatud riigieelarve kärbetest, mistõttu akadeemial ei ole raha senises mahus stipendiumite maksmiseks.

Eelnõu ei puuduta samuti sisekaitseakadeemia justiitskolledžis õppivaid üliõpilasi.

Stipendiumite kaheksaprotsendilise kärpega hoiaks riik tänavu kokku 204 408 ning tuleval aastal 604 512 krooni.

Omaaegne politseijuht ja siseminister ning praegune riigikogu liige Ain Seppik ütles plaanitavat muudatust kommenteerides, et ilmselt on tegemist hädaolukorraga ja siseministril ei ole enam piisavalt paksu rahakotti.

«Ma ei tahaks olla Pomerantsi nahas, kärpimine pole populaarne samm,» lisas ta. «Tudengitele on see muidugi suureks löögiks, kuid samas on ka tööpuudus suur ja küllap inimesed ikka õppima tulevad.»

Seppiku sõnul on probleem ka selles, et kas suudetakse üldse kõiki õppijaid töökohaga kindlustada. «Minu teada näiteks Paikuse politseikooli lõpetajate puhul tekkis juba sel aastal tõrge,» märkis ta.

Tagasi üles