/nginx/o/2013/09/05/2084611t1h9164.jpg)
Kaitseminister Jürgen Ligi soovib hiljutiste metsatulekahjude ajal oma jõuetust demonstreerinud piirivalve lennusalga ühendada õhuväe juures loodava otsingu- ja päästeteenistusega.
Jürgen Ligi tahab ühendada piirivalve lennusalga õhuväega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Piirivalve lennusalk on mõistlik ühendada õhuväega. Pole mõtet arendada kahte otsingu- ja päästeteenistuse üksust, sest see killustaks meie ahtaid ressursse,» kinnitas reformierakondlasest kaitseminister.
NATO liikmena peab Eesti välja arendama kaitsejõudude otsingu- ja päästeüksused (Search and Rescue ehk SAR), mille peaülesanne on tagada Baltimaade õhuruumis patrullivate NATO lennukite pilootide päästmine, kui nendega peaks õnnetus juhtuma.
Õhuvägi võtaks üle
Samas saaksid soetatavad lennumasinad Ligi sõnul abistada kõiki tsiviilametkondi ka muude kriiside puhul. Õhujõudude alluvuses olev SAR-üksus võtaks üle piirivalve lennusalga senised ülesanded ehk osalemise otsingu- ja päästetöödel, metsatulekahjude tõrjumisel, merereostuse avastamisel ja keskkonnaseirel, samuti meditsiiniliste hädaabilendude tegemise.
«Kõigis NATO liikmesriikides, ka Lätis ja Leedus, on otsingu- ja päästeteenistus õhuväe vastutusel, suuremates riikides teeb seda ka merevägi,» rääkis Ligi.
«Õigusaktides tehakse muudatused, mis sätestavad õhuväe kohustuse sooritada lende inimelude päästmiseks ja otsinguks ööpäevaringselt 15-minutilise valmidusega,» selgitas kaitseminister oma visiooni. «Kulud kaetakse õhuväe eelarvest. Kõik muud lennud peale otsingu- ja päästelendude teeb õhuvägi lennutunni hinna alusel ning koostöölepingute raames.»
Piirivalve lennusalga õhuväega ühendamisel on kaitseministri sõnul tagatud ka pilootide kõrgem lennupääste kvalifikatsioon, sest NATO pilootidele kehtivate standardite alusel peab pilootide aastane lennutundide arv olema vähemalt 180 meeskonna kohta. «Piirivalve lennusalgas oli lennuaega 2005. aastal meeskonna kohta vaid 83 tundi,» märkis Ligi.
SAR-üksuse loomiseks on riigil vaja kulutada 800 miljoni krooni ringis, sellest 130 miljonit krooni ühe kopteri soetamiseks on kaitseministeerium planeerinud järgmise aasta eelarvesse. Ligi sõnul sobib kaitsejõududele ka piirivalveameti poolt Schengeni abirahaga selle aasta lõpuks soetatav Agusta-Bell tüüpi helikopter.
Keskerakondlasest siseministri Kalle Laaneti sõnul ei ole aga piirivalve lennusalga likvideerimine mõeldav, sest vastasel korral ei tagaks keegi piirivalvet õhust ning otsingu- ja päästetegevust mereõnnetuste korral. «Ühelgi teisel riigiasutusel ega ministeeriumil sellist võimekust ei ole,» kinnitas ta.
Siseminister on vastu
Laaneti sõnul tegeleb siseministeerium praegu lennusalga tugevdamisega, valmistudes Eesti liitumiseks Schengeni viisavaba ruumiga.
Schengen Facility abiprogrammi rahast soetatakse uus helikopter, mille peaeesmärk on Eesti piiri valve ning planeeritakse ka teise kopteri soetamist.
Kui piirivalve lennusalk viidaks õhujõudude alluvusse, oleks Laaneti sõnul tegemist Schengeni abiprogrammi reeglite rikkumisega ja riigil tuleks kopterite maksumus hüvitada.
Laaneti sõnul tuleneb kaitseministri seisukohavõtt asjaolust, et NATO ees pole seni suudetud täita SAR-üksuse loomise kohustust.
«Kaitseministeerium pöördus siseministeeriumi poole palvega tagada NATO standarditele vastav SAR-võimekus, kuna kaitseministeeriumil pole selleks ressursse ega arendatud ka sellekohast tegevust,» märkis ta. «Oleme asunud planeerima SAR-võimekuse arendamist piirivalve lennusalga baasil.»
Suuremate õnnetuste puhul, nagu tänavuaastased metsapõlengud, on Laaneti sõnul ka edaspidi vaja kasutada naaberriikide päästeteenistuste abi.
«Suurte metsapõlengute puhul on kindlasti tegu erandliku olukorraga. Selliste sündmuste puhul on esmatähtis anda ohule hinnang, mille järgi saab paluda abi naaberriikidest,» lisas ta.
Vastasseis
«Piirivalve lennusalk on mõistlik ühendada õhuväega. Pole mõtet arendada kahte otsingu- ja päästeteenistuse üksust, sest see killustaks meie ahtaid ressursse.»
Jürgen Ligi,
kaitseminister
«Kaitseministeerium pöördus siseministeeriumi poole palvega tagada NATO standarditele vastav SAR-võimekus, kuna kaitseministeeriumil pole selleks ressursse ega arendatud ka sellekohast tegevust.»
Kalle Laanet,
siseminister
Lennusalk
Piirivalve lennusalga käsutuses on üks Mi-8 tüüpi päästevarustusega helikopter, Schweizer 300 C-tüüpi vaatluskopter ning kaks L-410 ja üks Cessna tüüpi lennuk.