Tallinn toetab endisesse elektrijaama suurejoonelise Kultuurikatla rajamist

Kultuurikatla projekti rahastada lubanud ettevõtja Rene Kuulmann (vasakul) ja initsiatiivgruppi kuuluv Peeter-Eerik Ots loodavad, et suurejooneline kultuurikeskus hakkab tööle aastatel 2009–2010. Foto: Toomas Huik

Südalinnas asuva endise elektrijaama lagunenud hoonetesse kultuurikeskust rajada soovivad loomeinimesed said linnajuhtide toetuse ja loodavad plaani kolme-nelja aastaga ellu viia.

Mittetulundusühingusse Kultuurikatel kogunenud loomeinimeste idee kohaselt rajatakse linnahalli vahetus naabruses asuvatesse endise Tallinna elektrijaama hoonetesse tavatu kultuurikeskus, kus üheskoos kino-, teatri- ja kontserdisaalid, kunstigaleriid, säästva renoveerimise õpitoad, ateljeed ja muusikute prooviruumid.

Esialgne kavand näeb ette ka vaateplatvormi, kohviku ja eri tubade rajamist hoonete vahel asuvasse 102 meetri kõrgusesse korstnasse.

Kultuurikatla idee taga seisavad näiteks Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas, Madis Mikkor ja Veronika Valk kultuuritehasest Polymer ning projektile 60 miljonit krooni anda lubanud kunstikogujast ettevõtja Rene Kuulmann.

Linnajuhid poolt

Mittetulundusühingu ühe asutajaliikme Peeter-Eerik Otsa sõnul aitavad neid ka Viljandi Kultuuriakadeemia juht Anzori Barkalaja ning Tallinna Tehnikaülikooli juhid eesotsas Andres Keevallikuga. Samuti toetavad Kultuurikatla ideed Eesti Kunstnike Liit, Eesti Teatriliit ja Eesti Kirjanike Liit.

Eile elektritehase lagunenud ruumides Kultuurikatla eestvedajatega kohtunud linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Kaia Jäppinen kinnitasid mõlemad, et toetavad keskuse rajamist. «Meie soov on väga lihtne – et see aastal 2011 juba töötaks,» märkis Ratas.

Maja ootab korrastamist

Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn ning linnajuhtide hinnangul kujuneks Kultuurikatel üheks huvipakkuvamaks ehitiseks.

Esialgse plaani kohaselt annaks linn räämas ehitise pikaajalise rendilepingu või hoonestusõigusega loodava mittetulundusühingu või sihtasutuse kätte. See korraldaks nii ehitustöid kui ka hiljem sealset kultuuritegevust.

Kuulmann ütles Postimehele, et soovis elektrijaama hooneid juba tänavu viie miljoni krooni eest korrastada. Kuid kuna kindlat kokkulepet linnaga veel pole, lükkub tööde algus järgmisesse kevadesse.

Kuulmanni sõnul tuleks esimeses järjekorras korda teha peahoone auklik katus ja maja aknad. Samuti peaks hakkama ruume koristama ning ära viima seal rippuvad ohtlikud metallikolakad.

Kuulmann ja Ots soovivad, et Kultuurikatel hakkaks tööle aastatel 2009–2010. Kuna eurotoetused avanevad Otsa väitel säärastele ettevõtmistele 2008. aastal, tuleks järgmisel aastal ette valmistada toetuse taotlus, teha hoonete ekspertiisid ja ümberehitusprojektid.

Lähiajal kavatseb initsiatiivgrupp leppida linnajuhtidega kokku ka tulevases ühingus, mis Kultuurikatelt haldama hakkab. Samuti esitatakse oma nägemus, mis seal täpselt olema peaks.