/nginx/o/2013/09/05/2118377t1hec0f.jpg)
Koos pojaga Iru hooldekodule ligi 5000-kroonist kuutasu maksnud Veera (86) hindas talle osaks saanud kohtlemist ebainimlikuks, kirjutab Helen Eelrand.
Hooldekodu elu rabas kopsakat kuutasu maksnud vanaprouat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ristiinimene seal olla ei kannata, kinnitas vanaproua emotsionaalselt. «Ütlesin pojale, et kui mind siit ära ei viida, hüppan aknast alla,» meenutas ta.
Suhtlemisvõimetud ja meelemõistuseta toakaaslased, vilets toit, vaenulik suhtumine, loetles Veera probleeme, mille tõttu ta pärast kaht hooldekodus viibitud kuud end koju viia palus.
«Meid koheldi nagu loomi,» väitis ta. «Liikumatutel palatikaaslastel vahetati mähet kaks korda päevas ja siis said ka sõimata: jälle sa, vana lehm, oled end täis s....d!»
Veera lisas, et halvatud palatikaaslast ei mõistetud, kui ta hambavalu tõttu valuvaigistit palus. Ka ta ise sai palutud südamerohu hoopis teiselt vanainimeselt.
«Mina tegelesin endaga ise ja sain liigutud,» lisas nimmelüli murdumise tõttu ratastooli jäänud Veera. «Mõni inimene lükati ratastoolis söögituppa ja jäeti sinna terveks päevaks. Korralikult neid ei pestud, läksid hauduma ja siis polnud määrimiseks salvi, heal juhul loputati vaid haudunud kohti lilla veega.»
Pesemiseks isiklik graafik
Iru hooldekodu hooldusosakonna juhataja Velta Känd nimetas Veera perekonna kaebust hooldekodu personali jaoks solvavaks. Ta esitles Postimehele elanikele koostatud graafikut, kus üksipulgi lahti kirjutatud, millal keegi pesemist, kammimist, suuhooldust või küünelõikust vajab.
«Iga hooldaja paneb sinna täpselt kirja aja, millal hooldust tehti, ja oma nime,» selgitas ta.
Dui all käivad vanurid Kännu sõnul kord nädalas, käsi, nägu ja mähkmepiirkonda pestakse mitu korda päevas. Mähkmevahetus käib aga indikaatori järgi kui mähkme all olev roheline kiri kaob, on aeg mähet vahetada. «Muidugi võib mõnele tunduda, et oi, tilgake tuli, aga keegi kohe ei jookse,» arvas ta.
Sotsiaalametnike tegemata jäetud selgitustöö tõttu arvas kogu Veera perekond, et tegemist on hooldekodu tasulise osakonnaga, ega teadnud, et veidi juurde makstes oleks vanamemm saanud elada inimlikumates tingimustes. Iru hooldekodus on kümme tasulist kohta, mille kohamaks on praegu 191 krooni ööpäevas.
Direktor Egon Siimsoni sõnul saab selle eest eeskätt parema miljöö, toidus ja suhtumises tema sõnul vahet pole. Lisaks maksab Tallinna linn kuni 2500 krooni ulatuses veel 25 koha eest ning nendele kohtadele pürgimiseks tuleb omastel vanainimese pensionist ja linna dotatsioonist ülejääv osa endal kinni maksta.
Nii-öelda tavaosakonnas elavad ka need kliendid, kel peale oma pensioni midagi juurde maksta pole võimalik. Seetõttu satub sinna ka asotsiaalse eluviisi tõttu küllalt noorelt abituks muutunud inimesi.
Et tasulist kohta saada, tuleb hooldusjuhi Tiiu Pärnmäe sõnul sooviavaldus kirjutada. Proua Veera puhul seda ei tehtud ning naine saabus Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse tavalise suunamisega.
«Erinevaid võimalusi selgitati meile alles siis, kui ema ära viima hakkasime,» kinnitas Veera minia Imbi. «Kui ema juba kodus oli, helistati äkki ja öeldi, et nüüd on tasulises osakonnas koht olemas. Varem oli räägitud 23-inimeselisest järjekorrast.»
Halvatu lamas põrandal pikali
«Iga kord, kui ema vaatamast tulin, olin nii masendunud, et hakkasin otsima põhjusi sinna järgmine kord mitte minna,» tunnistas Veera poeg Raul. «Arvasin heauskselt, et hooldekodu on mingi memmede sukakudumisklubi, kus võrdväärsetega suhelda saab. Tegelikkus oli sellest väga kaugel.»
Ühe Rauli külaskäigu ajal lamas Veera halvatud toakaaslane külili maas ja häälitses abiotsivalt. «Kaks sammu edasi oli tuba, kus hooldajad kohvi limpsisid. Läksin siis ütlema, et ma ei tea, kas see inimene peaks seal põrandal maas olema. Kuni minu lahkumiseni ei tulnud teda keegi vaatama,» rääkis mees.
Veera sõnul ei sobinud talle ka hooldekodu toit. «Võtsin kümme kilo maha, sest süüa ei suutnud. Hambututele vanainimestele toodi teinekord hommikusöögiks kõva roheline õun.»
Toidueelistused on aga Velta Kännu hinnangul sügavalt maitseküsimus, mille puhul täielikku üksmeelt leida ongi võimatu.
Hooldusjuht Tiiu Pärnmäe ei usu, et hooldajad eakaid kliente mõnitada võiksid. «Küll see meieni oleks jõudnud, pigem on meid just kiidetud lugupidava suhtumise eest,» kinnitas ta.
Känd meenutas, et Veera kirjutas hooldekodust lahkumiseks omakäelise avalduse, põhjendades lahkumissoovi vajadusega maksta oma pension hoopis kodusteks kommunaalmaksudeks.
«Ta on ärgas ja tore inimene, meie peame siin teda ikka hea sõnaga meeles,» tunnistas Känd ega suutnud mõista, mis eakat klienti niivõrd pahandas.
Linn plaanib hoolsamat järelevalvet
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna juhataja Uku Torjus (pildil) möönis, et Iru hooldekodul võib olla raskusi.
«Osa hoolduspersonali ametikohtadest on täitmata, seetõttu langeb töötajatele suurem koormus,» põhjendas ta. «Kui inimest on koheldud solvavalt, siis on see kahetsusväärne.»
Torjus lubas teha hooldekodu juhtkonnale ettepaneku arutada küsimust töötajatega ja juhtida veel kord tähelepanu suhtlemiskultuurile.
«Samuti tuleb välistada niisuguste inimeste töötamine hooldekodus, kes eksivad korrektse suhtlemise põhimõtete vastu,» lisas ta.
Torjus toonitas, et järgmisest aastast on kavas kehtestada Tallinnas sotsiaalteenuste standardid, mis hõlmavad ka eakate ööpäevaringseid hooldusteenuseid.
Ta lisas, et nii hooldekodu asukatel kui ka nende sugulastel on alati võimalus esitada kaebusi ja ettepanekuid.
Avaldust saab esitada ka kirjalikult, jättes selle vastavasse postkasti. (PM)