Atentaadiobjekt Tiit Ottis esitas kohtule kaks mõrvamotiivi

Dmitri Štšerbakov.

FOTO: Raigo Pajula

Eile alanud Veronika Dari mõrva kohtuprotsessil jäi tapjate tegelik sihtmärk Tiit Ottis oma varasema versiooni juurde, et atentaadikatse põhjus võib olla seotud tema tööga Riigi Kinnisvara ASi juhina.

Tänavu juunist Lätti, ehitusfirma Koger & Partnerid filiaali üles ehitama kolinud Ottis tardus eile Harju maakohtu tunnistajapuldis mõneks hetkeks mõttesse, kui prokurör Lavly Lepp palus mehel esitada oma versiooni, miks taheti just teda mullu 7. oktoobril Tallinnas Kreutzwaldi tänava koduhoovis tappa.

«Minult küsiti sedasama ka politseis,» vastas Ottis ja peatus siis taas hingetõmbeks. «Mul ei ole enne ega pärast seda olnud elus mingeid vahejuhtumeid. Järelikult loogiliselt võttes pidi see juhtum seotud olema minu tööga Riigi Kinnisvara ASis.»

Keelepaelad valla

Täpsustavaid küsimusi Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lepp enam esitama ei pidanud, sest nüüd startis Ottise sorav soolo. «Kui oletada, kellega meil olid tööalaselt teravaimad konfliktid, oli neid kahesuguseid,» sõnas Ottis ja jätkas versioonidega, mis veidi enam kui aastaga on kajastust leidnud ka meedias.

Neist esimene konfliktiversioon puudutas Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) endisi töötajaid, kelle puhul olla Ottis riigifirma juhiks tõustes paljastanud, et nood on rikkunud korda ja põhjustanud olulist ülekulu RKASi klientidele.

Konkreetseid nimesid ja fakte Ottis eile kohtus ei nimetanud, kuid varem avaldatu põhjal on tegemist Kärdla piirivalvekordoni maja ümberehitusprojektiga 2004. aastal, mille kohta saatis ta mullu aprillis prokuratuuri kuriteoteate, viidates riigihanke normide rikkumisele kordoni ehitustööde käigus, ja andis sellega tõuke kriminaalasja algatamiseks.

«See tundus esmapilgul kõige loogilisem versioon,» lausus Ottis ja jätkas. «Kui nüüd aga võtta firmade ja partnerite tasemelt, keda minu ajal oli RKASil 180, oli meil kõige enam probleeme ehitusfirmaga Facio!»

Kui konflikti ekstöökaaslastega kui võimalikku mõrvamotiivi on Ottis isegi varem ajakirjanduses ääri-veeri kombanud, tõi ta tänavu suvel Eesti Ekspressi paljastatud nn Facio konflikti esimest korda ise välja alles eile kohtus.

Tõsine tüli

Versioon puudutab tüli, mis puhkes RKASi ja Facio vahel 2004. aasta lõpus, seoses Tallinnas Tööstuse 52 asuva keskkriminaalpolitsei peamaja renoveerimisega, kus riigifirma süüdistas ehitajat odavamate materjalide kasutamises. Vaidlus lõppes RKASi võiduga ning küsitud kolme miljoni krooni asemel sai Facio lisatööde eest ainult miljon krooni.

Tüli jätkus 2005. aasta kevadel seoses Pae ja Mustamäe gümnaasiumide renoveerimisega ning RKASi tellitud ehitusjärelevalve ekspertiisi põhjal süüdistas Ottis Faciot selles, et firma esitas kinnitamiseks 900 000 krooni eest Pae gümnaasiumis tegemata töid.

Etteheiteid lepingu rikkumises oli teisigi. Facio väitis vastu, et ehitusarved on tasumata ja nii on kahes koolis tegemata 24 miljoni eest töid. Kisma tipnes sellega, et Facio suuraktsionär ja tegevdirektor Toomas Tromp palus Ottiselt kirjalikult vabandust ning mõlemad koolid valmisid napilt õigeks ajaks, lubatud 1. septembriks.

«Nendega oli suuri probleeme,» sõnas Ottis eile kohtus ning asus konfliktversiooni pikalt ja põhjalikult kirjeldama, kui ootamatult peatas prokurör tema soolo ning teatas, et teise kriminaaluurimise üksikasju ei ole mõtet sellel kohtuprotsessil puudutada.

Sellega viitas prokurör eile kohtu ette jõudnud 16-aastase Veronika Dari mõrvauurimise kriminaalasjast varem eraldatud menetlusele, mis otsib jätkuvalt vastust küsimusele, kes tellis Ottise tapmise. Võimaliku tellija lähima lülina on süüdistuse järgi hetkel kohtu all Nikolai Galkovski, kes oli 1990. aastate alguses aktsionär kooperatiivis ja aktsiaseltsis Facio, millest sündis praegune ehitusfirma, ning töötas ettevõttes seitse aastat keskastme juhina.

Süüdistuse järgi oli just Galkovski see, kes andis oma tuttavale Aleksandr Semjonovile juba kaks kuud enne koolitüdruku tapmist politsei salaandmebaasist väljaprinditud lehe Ottise aadressi, autonumbri ja fotoga ning revolvri koos viie padruniga, käskides tal Ottis tappa. Semjonov omakorda andnud tulirelva edasi Aleksandr Grišinile, kes õhutas toona 17-aastast Dmitri Štšerbakovi Ottist tulistama. Kui kohtunik küsis eile Ottiselt viimaks, kas tema arvates väärivad need neli teda jahtinud kohtualust karistust, siis pidas ta seda õigeks, kui nende süü kinnitust leiab. «Kui ma nüüd vaatan Dmitrit, siis mul on temast tegelikult pigem kahju,» ütles Ottis.

Kohtualused

Nikolai Galkovskit (46) süüdistatakse tapmisele kaasaaitamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Ei tunnistanud end süüdi.

Andrei Grišinit (28) süüdistatakse tapmiskatsele ja tapmisele kaasaaitamises ja kihutamises, alaealise kuriteole kaasatõmbamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Tunnistab süüd osaliselt.

Aleksandr Semjonovit (37) süüdistatakse tapmiskatsele ja tapmisele kaasaaitamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Tunnistas süüd osaliselt.

Allikas: Harju maakohus

Tagasi üles