Eesti riik ei tea oma õpetajate tegelikku palka

FOTO: Graafika: Margit Randmäe

Eesti õpetajate palk näib mitmekümne riigi värske võrdluse kohaselt olevat üks madalamaid kogu arenenud maailmas, see mulje on tingitud puudulikust statistikast, sest tegelikult ei tea meie õpetajate tegeliku palga suurust ka Eesti riik ise, kirjutab Alo Lõhmus ajalehes Postimees.

Aastail 1996–2007 tõusis õpetajate reaalpalk peaaegu kõigis OECD (arenenud tööstusriikide organisatsioon) liikmes- ja partnerriikides, selgub organisatsiooni kokku pandud värskest haridusindikaatorite ülevaatest «Education at a Glance 2009».

Kõige kiirem oli õpetajate palgatõus sel perioodil liikmesriikides Soomes, Ungaris, Mehhikos ja Austraalias ning OECD partnermaal Eestis, toonitab faktikogumik.

Hoolimata palgatõusust figureerib Eesti mitmekümne maa õpetajate palgavõrdluses endiselt punase laterna rollis: siinne õpetajapalk on väidetavalt kõige väiksem. Osalt on seesugune tulemus nähtavasti tingitud asjaolust, et Venemaa, Brasiilia, Slovakkia ja Poola pole oma pedagoogide palgaandmeid avaldanud.

Eestis on 15-aastase tööstaažiga õpetaja palga suhe SKTsse inimese kohta koguni alla poole ehk 46 protsenti, selline õpetaja teenib Eestis aastas 9419 USA dollarit (konverteeritud pariteetse ostujõu alusel) ehk umbes 100 000 krooni.

OECDs keskmiselt makstakse niisugusele õpetajale aga 41 993 dollarit ehk umbes 450 000 krooni, Euroopa Liidu 19 liikmesriigi keskmine näitaja on samast suurusjärgust ehk 42 056 dollarit, Luksemburgi 89 864 dollari (umbes 960 000 krooni) suurust keskmist õpetajapalka ei tasu siinkohal mainidagi.

Haridus- ja teadusministeeriumi osakonna juhataja Tiina Annus juhib tähelepanu kogumiku lisas toodud selgitavale märkusele, mille kohaselt on Eesti kohta arvesse läinud õpetajate ametijärgule vastava palga alammäär.

OECD ametnikud lisavad oma kaaskirjas kahetsevalt, et neil ei ole andmeid Eesti õpetajate tegeliku palga kohta, mis kujuneb õpetaja ja koolijuhi kokkuleppe tulemusena õpetajale osaks saava koormuse kohta, enamgi veel: õpetajate reaalpalga kohta pole infot Eesti riigil endalgi, sest ka siseriiklikus statistikas opereeritakse vaid keskmiste numbritega.

«Õpetajate tegeliku palga teadasaamiseks oleks tarvis võrrelda maksuameti andmeid õpetajate sotsiaal- või tulumaksu kohta ning õpetajate registri andmeid nende töökoormuse kohta,» selgitas Annus, lisades, et seni seda tehtud ei ole.»

Tagasi üles